Friday, May 18, 2012

Sülearvutid, tootjad, Apple vs MS

Jälle läks kommentaar artiklile liiga pikaks ja peale selle oleks see kommentaar olnud kõige viimase kommentaarina artiklile mõnes mõttes ka kõige hiljem kirjutatud.

Kuna vahepeal ei olnud mingi teadmata põhjuse tõttu võimalik Postimehe keskkonnas kommentaare kirjutada, piirdusin ma teiste kommenteerijate kommentaaridele plusside ja miinuste lisamisega ja minu enda kirjutised tuli siia panna. Lõpuks osutusid nad ühe keskmise kommentaari kohta liiga pikaks ja eriliseks, et üldse kuskile kommentaariumi postitada ja iga selline pikem vaimusünnitis leidis oma koha siin ja mujalgi. Nagunii oleks PM-is kommentaar kolm kuud pärast postitamist olnud automaatselt ära kustutatud...

Niisiis...


Üldiselt on nii, et isegi "sel ajal kui müüdi komponentide alusel," siis alati oli ja on olemas ka väga ja väga korralikke arvuteid, lihtsalt paljud kasutajad selliseid ei osta, sest hinnasilt ei ole just kõigile jõukohane.

(Juhtub ka, et korralikku arvutit otsiv kasutaja saab selle korraliku, mida pakutakse, kuid samas leiab korralik kasutaja ka täpselt selle, mida soovib.)

Kvaliteetne läppar maksab ikkagi umbes 1000 eurot ja odav masin 200-300€. Et viimaste seas kvaliteetset leida, tuleb tootjat hoolikalt valida.

Maci kasutajaid kritiseerida pole ka väga õige, sest nad on ostujõulisem elanikkond ja iga ostu eest läheb riigieelarvesse niimoodi suurem käibemaks.

See on tõsi, et paljusid asju valmistatakse Hiinas ja ETV on selle kohta ka dokfilme näidanud. Nii et toodet ostes mõelge alati nendele inimestele, kes selle kokku panid.

Foxconni jutud headest töötingimustest on võrreldavad samaga, mida kompartei rääkis siin kunagi N. ajal "ilusast elust". Kusjuures osades tehastes võivad tingimused olla head ja osades mitte, kuna Foxconni enda kõigi töötajate armee suurus ei ole Eesti rahvaarvust just väga kaugel (1,2 miljonit inimest 2011. aastal üle kogu maailma).

Töötingimused on seal muu Hiinaga võrreldes justkui head, kuid ettevõtte suuruse tõttu on võimalik kiiresti korraldada pakasuuhhasid. Foxconni (aka Hon Hai) taiwanlasest juhi Terry Gou suuvärk pole just ainuke kord reha otsa astunud ning see peegeldub ka ettevõtte suhtumises töötajatesse.

Et saada sealsest olukorrast paremat pilti, siis Hong Kongi MTÜ lühendnimega SACOM teeb mandri-Hiina erinevates elektroonikatehastes uuringuid ja avaldab regulaarselt iga linna ja selle tehas(t)e lõikes raporteid nii töötingimuste, elukorralduse kui ka palga kohta.

Parim ettevõte alltöötvõtjate töötingimuste parandamisel ei ole mitte Apple, vaid hoopis HP. Tõsi, ka HP tellib Foxconnilt vidinaid, kuid HP üks peamisi alltöötvõtjaid on minu teada pigem Chicony, mis nimega kaupa peaks olema ka Eestis saada.

Et ühed inimesed on ühe tootega rahul ja teised teisega, on võib-olla ehk psühholoogiline efekt, et kasutaja lõpuks omab midagi, mis on täiesti tema oma ja kui realistliku ootuse puhul on ese oma väärtust tõestanud, pole seda asjatult kritiseerida ometi mõtet.

Mul on näiteks üks suhteliselt vana "hiinakast" MP3 mängija, mis on muuseas ka minu esimene selline vidin ning millel on ainult 128 Mb mälu ja mälukaardi võimalust pole. Ning ehkki ma seda praegu ei kasuta, siis selle omamine tähendas seda, et ma õppisin seda kasutama, uurisin toodet ja avastasin selle kohta täiesti unikaalseid asju ja võimalusi, mida võib-olla ainult vähesed teavad.

Seega kokkuvõttes igaühele oma.

Kui juba läpparite soovitamiseks läks, siis minugi poolt mõned soovitused.

Mõeldes Hiina ja teiste Kagu-Aasia töötajate peale oleks siis mõttekam osta väga vastupidav sülearvuti. Odav see muidugi pole, kuid sellisel moel saab masinat kauem kasutada ja nõudlus odava(ma) kauba järele langeb.
  • Kes tahab ülivastupidavat masinat, nendele on olemas ka vastavalt ülikallis Panasonic Toughbook. Väga tõenäoliselt on kõik jupid Jaapanis tehtud ning sealsamas ka kokku pandud.
  • Kes tahab pikka aega vastupidavat ja väga kvaliteetset masinat mõistlikuma hinna eest, võiks mõelda Lenovo ThinkPad arvutite peale. ThinkPadide tootearendus toimub peamiselt USA-s.
  • Kes Hiina omanduses brändi kaupa ei taha, soovitan HP-d juba seepärast, et nad on üks eetilisemaid arvutiettevõtteid üldse. HP valik on suur ja nendel on olemas ka terve posu kvaliteetseid äriklassi sülearvuteid.
  • Euroopas valmistatud sülearvuteid teeb ainult Fujitsu (äriklassi mudelid) ning Saksamaal arendatakse ja valmistatakse isegi oma emaplaate.
Nii Lenovo, Dell, HP kui ka Fujitsu pakuvad äriklassi mudeleid, mida on testitud eri vastupidavus-standardite vastu, k.a. mudelid, mis on testitud vastama MIL-standarditele.

IBM valmistab siiani väga võimsaid ja vastupidavaid tööjaamu.
Siemens on keskendunud industriaalarvutitele, millest osad on PC-d, kuid Siemens müüb neid vaid suurklientidele ja alati eritellimuse peale.

Kahjuks Euroopa Liidu ja ka eri liikmesriikide seadusandlus ei nõua, et iga toote puhul oleks juures alates reklaamist ja hinnasildist ning lõpetades tootekarbi ja dokumentatsiooniga selge kiri, mis ütleks, kus riigis toode tehtud on. Jah, see on tihtipeale toote küljes, kuid seda alles pärast ostmist avastada on väga nõme.

No comments: