Eesti ID-kaart ja Knoppix 7.2

Algupäraselt on blogipostitus kirjutatud käigupealt, mistõttu on seesinane küljendamata kujul. Artikkel on mõeldud kõigile, kes oskavad natuke terminali (käsurida) kasutada.

Kindlasti võis midagi kahe silma vahele jääda, kuid suures osas peaks andmed paika pidama.

Intro

Ehk kuidas saada tööle panka sisselogimiseks vajalik ID-kaardi tarkvara Knoppixi 7.2 Live-CD-le, ja millised on selleks vajalikud .deb-paketid. Kuna Knoppix on Debiani-põhine, on artiklis väljatoodud pakettide arv minimaalne ja vaid antud Knoppixi-versiooni jaoks, kuid võib kasuks tulla ka teiste Debiani- kui ka mitte-Debiani-põhiste distrodega opereerimisel.

Sissejuhatus

Niisiis tekkis mullegi lõpuks permanentne ID-kaardilugeja (OmniKey CardMan 1021) ja võib-olla ka võimalus seda kasutada, et sisse logida panka. Nimelt otsustas minu pank koodikaardi võimaluse (need, mis numbritega) ära kaotada. Ainult et mul on Windows XP, ning see pole ID-kaardi tarkvara poolt enam toetatud.

Estobuntu plaadile keevitamine ei aidanud, sest selle versioon on samuti aegunud ja uut pole välja lastud. Kui seda reklaamitakse kui eestikeelset distrot, mis "toetab ID-kaarti", peaks see pidevalt kaasaegne olema.

Estobuntu põhineb Lubuntu 14.04-l, mis lasti välja 17.04.2014. Estobuntu DVD-tõmmise juures on kuupäev 02.05.2014.

Lisaks: Estobuntu 14.04 DVD Live-versiooni puhul sai värskeima Firefoxi installimisel miskipärast mäluruum otsa, sest minu masinal on vaid 1 Gb RAM-mälu (muutmälu). Kõvakettale ma tõmmise sisu ei salvestanud, sest kõvakettal on teine opsüsteem; seetõttu läks käiku vaid Live-variant, mille puhul kasutatakse ramdisk-i.

Seevastu Knoppix Live-CD puhul mälu kohese otsasaamise kartust gigabaidise RAM-mahuga pole. Etteruttavalt võib juba nentida, et Knoppixist oli kasu.

• Knoppix Live-CD (mitte DVD!) ja värske Firefoxi käitamiseks on vaja vähemalt 1 Gb RAM-mälu.
• Estobuntu töötab rahuldavalt, kui arvutis on vähemalt 2 Gb RAM-mälu.

Kaalukausile jäigi Knoppix 7.2 Live-CD, mis on Estobuntust vanemgi, aga ka viimane Knoppixi CD-versioon (24.06.2013. väljalase). Sellel on näiteks Firefoxil põhinev Iceweasel 29.0 21.0.

Iceweasel 21.0 ei toeta TLS turvaprotokolli versiooni 1.1 (järgmist) ja uuemaid. Toetatud on ainult TLS 1.0. See tähendab seda, et arvestatav osa turvatud https: veebisaite ei ole kättesaadavad, kuna: nad kasutavad TLS 1.1 protokolli, nad kasutavad TLS 1.2 protokolli, ning vähesed juba TLS 1.3 protokolli. Google, GMail ja Blogger töötavad, samuti DuckDuckGo otsing. YouTube ei tööta.

19.11.2018. Üks hea uudis ka: Firefoxi ei pea eraldi all tõmbama, sest Iceweaseliga sai panka ilusti sisse. Allpool olev pakettide installimise kadalipp tuleb ikkagi läbida, misjärel Iceweaselis digiallkirjastamise mehhanism pangaülekane (PIN2) tegemiseks erinevalt allatõmmatud Firefoxist isegi kuidagimoodi eksisteerib, kuid ei tööta, ning ma kaldun arvama, et siin on tegemist lihtsalt vananenud lehitsejaga. Üks võimalik lahendus oleks installida Iceweaseli uuendus koos vajalike sõltuvustega ja siis võimaluse tekkides proovida, kas pangaülekande tegemine õnnestub.

Et Knoppix 7.2 on veidi üle aasta vanem kui Estobuntu, ning kuna Knoppix ei ole varustatud ID-kaardi kasutamise jaoks vajalike teekidega, tuleb Knoppixile peale panna terve posu pakette ja omakorda nendest sõltuvaid pakette. (Mitte, et Estobuntuga oleks vähem vaeva, aga Knoppix ei võta kõike mälu endale.)

• Knoppix 7.x versioonidel on probleeme Synaptics puutepatjadega, millest olen ma varem inglise keeles kirjutanud. Ajutine lahendus on kasutada välimist osutusseadet (USB-põhine hiir);
• Tähtsamad käsud Knoppix 6.x ja uuemate käitamiseks, sh. sõrmistiku keele valik ja kasutajakeskkonna välimus (samuti inglise keeles).

Paketid

Synaptic paketihaldurit ei soovita ma praegu üldse, sest pakettide vaikimisi aktiivseks seatud allikatega andmebaasi uuendamisel tuleb Firefoxi (või sellel põhineva Iceweaseli) uuendamist valides ette sisuliselt kogu opsüsteemi uuendamise protsess, sest välja vahetada tuleks liigagi suur arv pakette. Firefox koos vajalike lisadega tuleb installida eraldi, aga sellest jutu lõpupoole.

Osad tarkvarapaketid on Knoppixil juba olemas; siin artiklis tõin välja vaid puuduvad või uuendatavad.

Valikupõhimõtted

Pakettide valikul osutus määravaks versiooniühilduvus, lähtudes printsiibist, et kui süsteemis on juba vajaliku paketi ühilduv versioon olemas, siis ei pea sellele uuendust tõmbama.

Näiteks mida vanem Linuxi-distributsooni versioon, seda rohkem uuemaid ja puuduvaid pakette ja nende sõltuvusi (omakorda pakette) peab peale panema.

Sellest johtuvalt osutus valik vähemas osas Ubuntu 14.04 LTS Trusty Tahr (edaspidi Trusty) ja suuremas osas Debian 8 Jessie (25–26.04.2015) distrodele kompileeritud ühilduvatele pakettidele — põhimõttel, et mida vanemale distrole tehtud ühilduv pakett, seda vähem tuleks selle jaoks sõltuvusi tõmmata.

Kompromissi ei saanud teha konkreetselt ID-kaarti puudutavate pakettidega, nagu opensc jt., mis tähendas, et osa vajaliku versiooniga pakette on Debian 10 Buster-nimelisest kõige värskemast enam-vähem stabiilsest distro-versioonist.

Kui mõni muu ühilduv pakett oli vanemas distros olemas, langes valik selle kasuks.

Installimisjuhis ja versioonide kontrollimine

Esialgu on targem tõmmata individuaalseid pakette, jälgida nende sõltuvusi ja alles siis need vaid dpkg kaudu installida nii:

$ sudo dpkg -i paketi_failinimi_koos_versiooniga

dpkg siis vastavalt annab teada, kas install õnnestus või mitte ja mis lisapaketti täiendavalt vaja on.

Ennetavalt on võimalik kasutada dpkg-query võimalust, et teada saada, millise paketi versioon installitud on:

dpkg-query -W paketi_nimi_suurversioon

Esmapilgul vajalike teekide paketid (info sain siit) —

Tsitaat:

* openssl (1.1.0h)
* libpcsclite1 (1.8.23)
* pcsc-lite (1.8.23)
* QT (5.9.4) (Miks küll?) — See muuseas jäigi installimata.

Et hoida kokku vaba RAM-mälu, võib tarkvarapaketid tõmmata ja salvestada mitte tingimata Knoppixi Downloads või Desktop (töölaua) kataloogi, vaid kõvakettale või mälupulgale konkreetsesse kataloogi, mis tuleb ise luua.

Pakettide nimekirja loomine

Terminalis koostatud mittetäielik nimekiri tõmmatud pakettidest koos sõltuvustega, kõige varasemast kõige hilisemani:

08:51 pcsc-lite-1.8.24.tar.bz2 — Selgus, et polnud vaja
09:08 libsigsegv2_2.10-4+b1_i386.deb — Polnud ka vaja

09:14 libpcsclite1_1.8.24-1_i386.deb
09:24 dpkg_1.17.5ubuntu5.8_i386.deb
09:37 libreadline7_7.0-3_i386.deb
09:42 libtinfo5_6.0+20161126-1+deb9u2_i386.deb
09:47 libssl1.1_1.1.0f-3+deb9u2_i386.deb
09:50 opensc-pkcs11_0.19.0-1_i386.deb
14:49 libglib2.0-0_2.40.2-0ubuntu1.1_i386.deb

Kataloogis olevate failide ajaliselt sorteeritud järjekord ls käsuga:

Kui käsurea käsklus ls -l näitab nimekirja failidest ja nende atribuutidest, siis -ltr parameetrid näitavad detailset nimekirja ajalises järjekorras vanimast uuemani ("modifitseeritud" ehk salvestamise aja järgi) —

l — list — detailne nimekiri
t — time and date — kellaaeg ja kuupäev
r — reverse order — "taguridi järjestus", ehk vanima salvestusajaga fail on kõige üleval

Kuna ma aga tahtsin vaid kellaaega ja failinime, tuli käskluse väljund lasta toru abil ("piibu", i.k. pipe) läbi awk-i:

$ ls -ltr | awk '{print $8, $9}'

print käseb trükkida, ning $8 ja $9 määravad vajalike veergude numbrid. Veerude number tuleb mõistatada ls -l käsuga tehtud nimekirjast. Koma veerunumbrite parameetrite vahel on tähtis. Ilma komata võib ka, aga siis ei tule kellaaja ja failinime või muude esemete vahele tühikut.

Võib kasutada ka lihtsamat varianti

$ ls -tr

— See koostab pakettide lihtsa nimekirja ajalises järjekorras vanimast salvestatust kõige uuemani suunaga ülevalt alla.

Pakettide asukohad ja nende installimine

Tuleb tähele panna, et antud Knoppix 7.2 on 32-bitine, ning pakettide tõmbamisel tuleb valida i386 arhitektuur. Arhitektuurinimetuse puudumisel on arhitektuuri asemel kirjas all (i.k. kõik).

Vajadus on seega järgmiste pakettide järele (tabel on veel pooleli) —

	Link kirjeldusele			Link paketile
#	Pakett	Vajaminev versioon	Knoppix 7.2-s?	Paketi versoon	distro	distro ver.	Sõltuja
	libpcsclite1 1.8.24-1 — paketis olev üks või enam faile sai pakendatud xz formaadis. Sellest ka vajadus uuema dpkg versiooni järele. Jäi meelde, et see dpkg versioon pidi olema just see konkreetne ja mitte mingi muu. Võimalik, et Ubuntu või Debiani ametlikel lehtedel olevad dpkg versioonid kas (veel) ei sisaldanud xz formaadi toetust, või olid pakettide sõltuvusversioonid liiga suured.
1.	dpkg 1.17.5ubuntu5.8	1.17.5	1.16.10	1.17.5ubuntu5.8	ubuntu	trusty	libpcsclite1
2.	libpcsclite1 1.8.24-1	uusim	1.8.8-3	1.8.24-1	debian	buster
*	opensc-pkcs11 0.19.0-1	uusim	Puudub	0.19.0-1	debian	buster
#

opensc-pkcs11 paketil on omad sõltuvused:

* libglib2.0 >= 2.39.4 (Knoppix 7.2-s: libglib2.0-0:i386 2.36.3-1)
* libssl1.1 >= 1.1.0 (Knoppix: Puudub; on libssl1.0.0:i386 1.0.1e-2)

libglib2.0-0_2.40.2-0ubuntu1.1_i386.deb ubuntu trusty

4. Mingi hetk tekkis tahtmine tõmmata peale ka uusim opensc:

opensc (0.19.0-1) debian buster

Sõltuvused:
* libglib2.0-0 >= 2.16.0 — esmapilgul polnud vaja, aga siis opensclite1 (üleval) tahtis ikkagi uuemat.
* libreadline7 >= 6.0 (Knoppix: Puudub; kõige hiljutisem on libreadline6:i386 6.2+dfsg-0.1)

libreadline7_7.0-3_i386.deb debian stretch (i386)

** Omakorda sõltuvus: libtinfo6 >= 6 (Knoppix: puudub; on libtinfo5:i386 5.9-10)

** libtinfo5_6.0+20161126-1+deb9u2_i386.deb debian stretch (i386)

* libssl1.1 >= 1.1.0 (Knoppix: puudub, on libssl1.0.0 1.0.1e-2)

libssl1.1_1.1.0f-3+deb9u2_i386.deb — ilmselt stretch; i386

* opensc-pkcs11 = 0.19.0-1 (Knoppix: puudub täielikult)

opensc-pkcs11_0.19.0-1_i386.deb debian buster i386

Edasi tuli installida opensc pakett:

opensc (0.19.0-1) buster i386 (Knoppix: Puudub täielikult)

Edasi: pcsd
pcscd (1.8.24-1) buster i386 (Knoppix: puudub täielikult)

aga sellel on õige mitu sõltuvust:

* libccid >= 1.4.1~ (Knoppix 7.2-s libccid justkui eksisteerib, aga uuendust sellele on ikka vaja)

libccid (1.4.18-1) jessie i386

* libsystemd0 (215-17+deb8u7) jessie i386 (Puudub täielikult)
Sõltuvused:

** libgcrypt20 (>= 1.6.1) 1.6.3-2+deb8u5 jessie dl (Knoppix: Antud versioon puudub, on libgcrypt11 1.5.0-5 )

Sõltuvused:

*** libgpg-error0 (>= 1.14), Knoppix 7.2-s 1.10-3.1 1.17.3

debian jessie i386

* libudev1 (>= 183) (Knoppixis puudub) 215-17+deb8u7 jessie i386

Kokku on pakette umbes kuue megabaidi jagu.

Firefoxi tõmbamine ja installimine

Nagu ülevalpool mainitud, siis eraldi Firefoxi tõmbamine ei ole tingimata kohustuslik. Seda kahel põhjusel:
*Minu panka sai Iceweasel 21.0 lehitsejaga sisse logitud;
*Eraldi tõmmatud Firefox ei toeta PIN2 koodi mehhanismi üldse. Iceweaseliga oli ka võimatu PIN2 koodi kasutada, kuid peale esmaselt vajalike pakettide installimist esitatakse päring selle järele, kui katsetasin ülekande tegemist. Iceweaseli uuendamisel versioonile 38.0 erilist abi kahjuks ei olnud, kuid asja tasub veel uurida.

Mozilla "FTP"-sait sidaldaaab (jutumärkides, sest see on http) Mozilla Firefoxi ja teiste programmide kõiki versioonie. Postituse tegemise kuupäeval on uusima eestikeelse Firefoxi asukoht see:

https://ftp.mozilla.org/pub/firefox/releases/62.0.3/linux-i686/et/firefox-62.0.3.tar.bz2

Kui Firefoxi pakitud fail on näiteks Iceweasel lehitsejaga salvestatud, avada faili kataloog pcmanfm failihalduris.

* firefox-62.0.3.tar.bz2 peale saab ühe korra peale klikkida, ja siis avaneb see XArchiver programmis.
* Alternatiiv on failile parema osutinupuga vajutada ja valida Extract To... käsk, mis aktiveerib XArchiver programmi lahtipakkimise mooduli. Selles tuleb valida Firefoxi installatsiooni asukoht. Kuna tegemist on Knoppixiga, võib Firefoxi rahumeeli pakkida lahti /home/knoppix kataloogi. Seal jääb see omakorda firefox/ kataloogi.

Firefoxi saab edasi käivitada terminalist:

$ cd /home/knoppix/firefox

Minna Firefoxi lahtipakitud kataloogi

$ ./firefox -P &

* -P avab Firefoxi profiilihalduri, sest Iceweasel ja Firefox kasutavad sama profiiliarhitektuuri. Seepärast on parem Firefoxis luua uus kasutajaprofiil.
* & tõstab graafilise programmi eraldi terminaliaknast.

Kuna Firefoxi uuendatakse tihti, siis Mozilla "ftp" releases kataloogis on kõige uuem versioon, aga mitte päris alguses. Otsida tuleb 62.0.3-st edasi.

(Synapticut või muud paketihaldurit ära kasuta, sest see tõmbab kaasa liiga suure arvu muid pakette).

Alles siis tuleb Firefoxi laadida onepin moodul.

Firefoxi ingliskeelses variandis:

1. Mine seadistustesse (about:preferences) >
2. Privacy & Security (ülevaltpoolt paremalt) >
3. alaosa Certificates (lehekülje kõige all) >
4. nupp [ Security Devices...] >
5. uuel aknal vajuta [ Load... ] nupule >
6. tekkinud kastis kirjuta ülemisele reale Module Name juurde mooduli nimi (mul on lihtsalt onepin)
7. Ning siis failikorjajast leia see fail:
   
   /usr/lib/i386-linux-gnu/onepin-opensc-pkcs11.so
   
   — opensc deb-faili järgi pistab dpkg programm onepin-mooduli installimisel sinna.

Tuleb sellega siiski arvestada, et mooduli laadimise aken (kast) võib kaduda lehitseja-akna taha, kui aktiveerida samas aknas olnud muu vahekaart mõne teise leheküljega. Lahendus on siin Firefoxi aken tõsta allapoole senimaani kuni mooduli laadimise aken nähtavale tuleb.

dpkg-põhise installiprotseduuri kõige lõppeks panin peale ka esteidfirefoxplugin_3.12.2.1145beta-1404_i386.deb paketi, mille tõmbasin Ubuntu Trustyle mõeldud RIA varamust.

Kas sellest ka mingit kasu oli, ei ole selge.

esteidpks11loader paketi unustasingi peale panna, aga tuleb välja, et ülejäänust ja allolevast piisas, et sisse logida.

Selle saab kätte samuti RIA poolt Ubuntu Trustyle koostatud varamust.

Küll panin Firefoxile peale Open-eID lehitsejalisa. Kätte saab selle Firefoxis aadressilt
https://addons.mozilla.org/firefox/addon/open-eid/

Edasi tuleb Firefox sulgeda, alles siis kaart sisestada kaardilugejasse, ning lehitseja siis taaskäivitada.

Kui kaarti parasjagu enam vaja pole, siis sulgeda terve Firefox ja kaart lugejast välja võtta. Kui kaart on kaardilugejas ja lugeja indikaator vilgub, siis kaarti välja võtta ei maksa. (Kui lamp jääb pikaks ajaks vilkuma, siis tasuks proovida süsteemi kinnipanekut või restarti.)

Vähemalt eesti.ee-sse ja panka sisselogimiseks kõlbab küll, kuigi allkirjastamist pole ma proovinud (näiteks ülekande tegemiseks).

Eesti kelle spelleri kasutamisest

Hiljuti saatsin tagasisidet ühele ettevõttele, mille ühel leheküljel oli kirjaviga, millest võis järeldada seda, et vigase teksti avaldaja võis olla kasutanud avatud lähtekoodiga / vabatarkvaralist Hunspell spellerit ja selle eesti keele sõnastikku. Siin on tagasiside tekst:

Võib eeldada, et kasutusel oli avatud lähtekoodiga / vabatarkvaraline Hunspell speller koos eesti keele sõnastikuga. Viimane pole täiuslik, kuid see on kasutuses järgmistes levinud tarkvarapakettides, mis tarvitavad õigekirjakontrolliks Hunspell spellerikomponenti:

• avatud lähtekoodiga Mozilla Firefox ja selle derivaadid (Pale Moon, GNU IceCat, Waterfox) või sõsarprojekt (nt. SeaMonkey);
• omanduslik, kuid eri aegadel tasuta jagatud StarOffice;
• avatud lähtekoodiga / vabatarkvaralised OpenOffice.org, Apache OpenOffice või LibreOffice;
• või suuresti omanduslik Google Chrome, mis põhineb avatud lähtekoodiga Chromium projektil. Google Chrome'i lehitseja spellerikomponentide hinge-elu ma väga täpselt ei tea.
※ Saab küll oletada, et omanduslik Google Chrome võib tõenäoliselt kasutada Hunspell spellerit, kuid ei pruugi, sest võib pigem pakkuda Google'i enda spellerikomponenti või -teenust.
※ Hunspell spellerikomponent võib olla Chrome'is siiski kaasas, sest see sisaldub avatud lähtekoodiga Chromiumis.

Ülalpool mainitud kontoripakettidest on StarOffice ja OpenOffice.org mõlemad vananenud ja aegunud, ning Apache OpenOffice'i arendus toppama jäänud ja aeglane.

LibreOffice'i arendus on kõige kiirem, kuid eesti keele sõnastik pole ka siis täiuslik, sest Hunspell spellerikomponenti ja sellele mõeldud eesti keele sõnastikku arendatakse eraldi, ning eesti keele sõnastiku arendamise progress on suurte keelte sõnastike arendusega võrreldes aeglasem.

See kõik tähendab omakorda seda, et kasutajad peavad nimetatud programmides sisalduvate spellerite poolt märgatud ja eesti keele sõnastikule tundmatuna märgitud sõnade juures olema eriti tähelepanelikud, et mitte läbi lasta kirja- või trükivigu sisaldavat teksti.

Sama kehtib muuseas ka Microsofti toodete puhul, ehkki omanduslikus Microsoft Office'is kasutatud õigekirjakontroll on paremini välja töötatud, ning on aastate jooksul olnud motiveeritud arenduses.

Delfi Flash-põhine video, Firefox ja privaatne lehitsemine

Niisiis tekkis hiljuti vajadus vaadata Delfis artikli juurde käivat videot, aga video kohe tööle ei läinud.

Tingimused olid järgmised:
* Inteli integreeritud videoadapteriga (videokaardiga) sülearvuti, mis ei toeta OpenGL-i seda versiooni, kus Firefoxis mängiks HTML5 video;
* Windows XP SP3;
* Mozilla Firefox 38.8 (eestikeelne);
* VLC Media Player (see osutub hiljem oluliseks);
* Flash Player, mida selle vanema versiooni tõttu automaatselt ei aktiveerita;
* Firefoxi privaatse lehitsemise režiim;
* Samuti annab Firefox veebilehtedele teada, et jälitamist ei soovita (küpsised jne.).

Video mitte-esinemisel osutusid peamisteks põhjusteks teatud Delfi jt. domeenidel pluginate ja küpsiste õigused, ehk nende puudumine.

Protsessi kirjeldus

Kuna HTML5 video mängimine ei tööta videoadapteri draiveris OpenGL 2.0 toetuse puudumisel, langeb Delfi pleier tagasi Flashile, mille põhjal hakkab tööle JWPlayer.

Firefox kuni versioonini 43.x (k.a.) toetab küpsiste salvestamise kohta küsimist, kuid see süsteem ei tööta privaatse veebilehitsemise režiimis, ning eeldatavasti ka siis, kui Firefox annab veebilehtedele teada, et jälitamist ei soovita. Viimane võib tähendada, et ei võeta vastu küpsiseid, aga selle protsessi hingeelu ma täpselt ei tunne.

Lahendus

Kuna aga videomängijat ei tulnud ette, selgus lähemal uurimisel, et Flash ja küpsised oleksid teatud domeenidel lubatud.

Muuhulgas asub Flashil põhinev JWPlayer näiteks g3.nh.ee domeenil.

Küpsiste ja pluginate õiguste muutmiseks tuleb teha järgmist:

• Mine aadressile
  
  http://g1.nh.ee/ct/ej/arrow_250.png
  
  Ette tuleb PNG-formaadis olev noolepilt, ning väljaspoolt pilti tee lehitseja (musta värvi) vaatealale paremklikk ja vali hüpikmenüüst "Vaata veebilehe teavet".
• Uues aknas "Veebilehe teave" mine vahekaardile Õigused, ning erinevate õiguste nimekirjas tee järgmised muudatused:
  
  • Sektsioonis Pluginate aktiveerimine vali raadionupp "Lubatud" igal real, kus on "VLC Web", sh. ka see VLC rida, kus võib olla kirjas "Plugin võib sisaldada turvaauku!" Seletuseks niipalju, et peale VLC installimist on Flash-plugin märgitud mingil põhjusel VLC-ks.
  • Keri nimekirjas alla, kuni jõuad eraldiseni Küpsiste salvestamine.
    Seal vali "Lubatud" või "Lubatud selleks seansiks".
  • Korda sama asja järgmistel aadressidel:
    
    • Delfi koduleht (www.delfi.ee) või vajadusel mõni muu Delfi alamleht, mille artiklis näidatakse videot, nagu näiteks Delfi Publik (publik.delfi.ee)
    • Delfit toetavad domeenid:
      
      • http://g1.nh.ee/ct/ej/arrow_250.png
      • http://g3.nh.ee/m/dd/nupp.png
    • JWPlayeri domeen:
      https://ssl.p.jwpcdn.com/6/12/logo.png
    • Video lähtedomeen aadressil eeds.babahhcdn.com või mõni muu babahhcdn.com alamdomeen:
      http://eeds.babahhcdn.com/crossdomain.xml
• Videot sisaldav artikli lehekülg tuli uuesti laadida.

Suurema osa näitefailide asukohad sain kätte klikkides näiteks Delfi artiklil "Vaata veebilehe teavet" ja siis selle akna sektsioonist "Meedia". Ülejäänud asukohad sain teada Firefoxi veebiarendaja Network tööriista ja Internetiotsinguga. (Nii või teisiti olid failide asukohtad avalikult kättesaadavad.)

Postimees ja vana Android

See on (algselt kiirena kirjutatud) täiendus varasemale postitusele, mis kritiseeris Postimees Online (edaspidi PMO) uue mobiiliversiooni kasutatavust, kus peamiseid kriitikanooli sai sisu liigtihe automaatne uuestilaadimine.

Üldse, kui sinu hallata on suure levikuga veebileht, siis üks suuremaid vigu on [kogu] lehekülje sisu automaatne uuestilaadimine, sest kasutaja pole seda ise soovinud, ning mobiiliseadmetes kulutab see akut.

Antud blogipostitus on mõeldud kõigile neile inimestele, kelle mobiiliseade (telefon või tahvelarvuti) on varustatud Android 2.3 "Gingerbread" opsüsteemiga, mida pole võimalik uuendada, ning mille vaikimisi lehitseja on liiga vana ja aegunud, et oleks võimalik Postimehe veebilehelt mugavalt uudiseid lugeda. Või üldse.

Ehkki seesinase fookus on Postimehe koduleht, võimaldavad allpool pakutud lahendused laiemalt külastada teisigi kaasaegseid Interneti-lehekülgi, mis Androidi (2.3 ja vanemate) vaikimisi lehitsejas ei näita või pole enam toetatud.

Juhised nõuavad mõnetist tehnika-alast oskust, kuid leian, et instruktsioonides ei tohiks midagi väga keerulist olla.

Probleemid:
* Android 2.3 on vana ja Postimehe enda äpp võib-olla näitab, võib-olla mitte, aga tegemist on äpiümbrisega (wrapperiga), mis põhimõtteliselt näitab Postimehe kodulehte sisseehitatud vaikimisi veebimootoriga. Postimehe äppi pole tegelikult vaja.
* Android 2.3-s vaikimisi lehitseja on liiga vana, et kogu seda sisu adekvaatselt näidata, sest selle lehitseja umbes viis aastat vana veebimootor on lootusetult aegunud.

Mida teha:
* Tõmmata peale Firefox Androidile.

ARMv7l protsessoriarhitektuuril käiatava Android 2.3 jaoks on kõige uuem Firefoxi versioon 47.0; selle eestikeelse variandi saab tõmmata Mozilla FTP lehelt või Google Play Poest.

Mozilla enam ei arenda Android 2.3 jaoks Firefox-i, nii et Google Play Poes võib Firefox olla vabalt märgitud kui ühildumatu. Siis tuleb tõmmata Firefoxi APK-installer eraldi Mozilla FTP-lehelt ja enne selle installimist lubada ajutiseks Androidi seadetes kolmandatest allikatest installimise võimalus ehk mitte-Marketist/Play Poest.

Asja parem külg on see, et vanale mobiili-opsüsteemile siiski on saadaval modernne lehitseja, millega saab vaadata kaasaegseid veebilehti.

* Et PMO mobiiliversiooni sisu laeb liiga tihti, tuleb kasutada PMO töölaua-versiooni. Viimases töötab siis ka artiklite kommentaaride hindamise funktsioon. Ehkki Firefoxi äpi-menüüst on võimalik valida "Töölaua-versioon", tekib ikkagi kaks probleemi:
** PMO lehtede jaoks tuleb Firefoxi töölaua-vaadet valida menüüst iga kord peale Firefoxi käivitamist või peale lehitsejas uue vahekaardi avamist.
** Teiseks on PMO töölaua-versiooni küljendus mõeldud töölauale, aga kunagi töötas see väga ilusti mobiiliversioonina. Vaadet on võimalik näppudega suurendada. Need liigutused on tüütud ja ajakulukad.

Lahendused:
1. Oletades, et sinu Firefoxi versioon on 47.0 (nagu üleval kirjas, Android 2.3-le kõige hiljutisem), jäta allolev vahele ja mine edasi järgmisele punktile.

Kui sa oma Firefoxi versiooni ei tea, otsi see üles: Lähed Firefoxis about: lehele, kus see kribukirjas näha on. Jäta see versioon meelde; tähtis on see kujul 47.0 (täisarv-punkt-null).

Ise kasutan Firefoxil põhinevat IseCat lehitsejat; Android 2.3-le on IceCat-i uusim versioon 38.8.0.

2. Edasi tuleb minna aadressiriba kaudu lehele about:config — seal on kõik Firefoxi tähtsamad seaded, mis on käsitsi seatavad;
1.1 puutuda seal suurt pluss-märki ja kirjutada nimelahtrisse

general.useragent.override.postimees.ee

1.2 Puutuda nuppu "tõeväärtus", vali "string"
1.3 "Sisesta string" lahtris lisa järgmine user-agent string (lehitseja versioon, mille lehitseja saadab seatud leheküljele, antud juhul postimees.ee) —

Mozilla/5.0 (X11; Linux armv7l; rv:47.0) Gecko/47.0 Firefox 47.0

Kui telefonis on Android 2.2, või kui telefonis ka on Android 2.3, aga protsessoriarhitektuur ARMv6, siis nende jaoks on uusim Firefox hoopis versioon 31.3.0esr. Siis peaks kasutajastring olema selline:

Mozilla/5.0 (X11; Linux armv6; rv:31.0) Gecko/31.0 Firefox 31.0

1.4 Olles sobiva kasutajastringi sisestanud, vajuta nupule "Loo".

Antud string kehtib ainult Firefox 47.0 kohta. Kui sinu Firefoxi versioon on erinev, peaksid lisama selle, mis sul on.

Kogu see tegevus seab postimees.ee domeenile töölaua-põhise lehitsejastringi (i.k. user-agent string) nii, et Postimehe koduleht saadab Firefoxi-mobiililehitsejale töölaua-versiooni.

Ülal väljatoodud kasutajastringis tähendab näiteks X11 Unix-põhiste opsüsteemide graafilist keskkonda, Linux tähistab opsüsteemi nime (sh samanimelist kernelit, mis on Androidis sees), armv7l mobiiliseadme keskprotsessori tüüpi, rv: ja Gecko tähistavad Gecko veebimootori (mida kasutavad Firefox, IceCat jt lehitsejad) versiooni, selle järel lehitseja enda nimi (siin vastavalt Firefox) ja versioon.

3. Aga see pole veel kõik, sest Postimehe töölaua-versioon mobiilis ju päris korralikult ei näita, sest pisikesel ekraanil on töölauaversioon liiga lai, tekst liiga väike, ning tuleks liiga palju suurendada.

Et vähemalt enda jaoks probleemi kiiresti lahendada, tegin järgmist:

Installisin Firefoxile laienduse nimega Stylish. Sellega on võimalik muuta lehitsejas näidatavate lehekülgede välimust läbi mobiiliseadmesse tõmmatud kasutajastiilide (i.k. userstyles).

Stylish laiendus töötab nii, et lehitseja tõmbab mõne lehekülje kasutaja seadmesse ja seejärel rakendab Stylish leheküljele seatud kasutajastiilis oleva küljenduse. Lehekülje originaalvälimus jääb lähtekohas ikka samaks, st. kogu see välimuse muutmise protsess toimub ainult kasutaja seadmes, kui kasutaja on mõnele lehekülje mugavama kasutamise tarvis tõmmanud kasutajastiili.

Edasi veetsin selle aasta kevadel mitu ööd ja päeva uurides töölaua-Firefoxi arendajatööriistade abil Postimehe lähtekoodi ja kirjutasin oma stiililehe, et nö tagasi saada mobiilide jaoks mõeldud klassikaline välimus.

Et kõik teisedki inimesed saaksid seda stiililehte kasutada, panin kasutajastiili üles GitHubi:

https://github.com/juneyourtech/GM_PM/raw/master/PM_mobile_classic.css

1. Kopeerida ülalolev aadress.
2. Firefoxis minna läbi Lisade lehekülje Stylish alamlehele: Menüü [> Veel >] Lisad > Stylish;
3. Vajuta "Halda stiile" nupule;
4. Vajuta nupule "Install from URLs", aseta tekstiväljale ülalolev kopeeritud aadress. Vajuta Sobib/OK, kirjuta lisaks stiili nimi.
5. Postimehe töölaua-versioon peaks sestpeale olema nähtav mobiilidele sobilikul kujul.
6. Edaspidi tuleks eelistada Postimehe www-aadressi kujul www.postimees.ee

Ei garanteeri, et see kasutajastiil töötab kõigi peamiste Postimehe alamlehtedega (eriti Ilmajaam).

Reklaame see kasutajastiil otseselt ei blokeeri, kuid üldiselt olen lähtunud sellest, et Firefoxile Androidil on peale installitud skripte blokeeriv NoScript Anywhere laiendus, milles on antud postituse teemat silmas pidades lubatud peamiselt postimees.ee ja pmo.ee domeenid.

Tavalisest reklaamiblokeerijast, nagu Adblock Plus vms., on NoScript mitu korda efektiivsem ja vähem ressursinõudlik; leheküljed laevad kiiremini, ning selles oleva valge nimekirja abil on lubatud ainult need domeenid/võrgulehed, mida vaja.

Inimestele läheb korda telefoni või tahvelarvuti akutarve. Skriptide blokeerimine lehitsejas säästab nii aega, akut, ning mobiil-Interneti kasutajatel ka raha.

Läbides kõik need sammud ongi võimalik Android 2.3 opsüsteemis saada endale võimalus normaalselt lugeda Postimehe uudiseid ja hinnata artiklite kommentaare.

---

Veidi ajaloost:

Valmistehtud stiililehe esialgne tulemus oli rahuldav, kuid alguses ei olnud mul veel õiget lahendust, mille abil olnuks võimalik PMO töölauaversiooni probleemivabalt kätte saada, isegi kui teatud olukordades paistis disain töötavat.

Hiliskevadel või suvel tõmbasin eksperimenteerimise käigus peale Firefoxil põhineva GNU IceCat lehitseja, millel pooljuhuslikult avastasin kasutajastringi muutmise võimaluse, ning ka selle, et erinevat kasutajastringi on võimalik seadistada erinevatele saitidele.

Sügisel avastasin lõpuks, et ka Firefox toetab sama funktsionaalsust; lihtsalt on see about:config lehel iseenesest mitteeksisteeriv ja user-agent string tuleb ise lisada.

Pisut kriitikat "Postimehe" uue "mobiilielamuse" aadressil ja paar lahendust aeglastele nutitelefonidele

Kiirelt kirjutet ja sõnakas postitus, nii et kes loeb, on hoiatatud.

Tingimused:
• Vanem nutitelefon, operatsioonisüsteemiks Android 2.3 Gingerbread.

  Igal Androidil on vaikimisi lehitseja, mille kokkuleppeline nimi on "Android Browser"; kasutajaliideses lihtsalt "Internet".

  Android 2.3-ga kaasas käiv lehitseja on tehnoloogiliselt ja moraalselt vananenud, ning ei esita modernseid lehekülgi enam õigesti.

• Sellest johtuvalt on kaasaegsete mobiililehtede vaatamiseks peale pandud Firefox Androidile. Et see vanemal seadmel enam-vähem kasutatav oleks, on Firefoxi lehitsejas suurem osa ressursinõudlikke funktsioone välja lülitatud, samuti on peal laiendus NoScript Anywhere (edaspidi NoScript), mis blokeerib vaikimisi skriptid kõikidelt tundmatutelt saitidelt ja lubab käitada vaid kasutaja poolt hallatava valge nimekirja kaudu lubatud skripte. Väga mugav.

Kuni selle aasta märtsi mingi kuupäevani oli "Postimehe" (edaspidi PMO) mobiiliversioon enam-vähem kasutatav, ning selle ajani kehtinud PMO mobiili jaoks sobiva ja kasutatava disaini küljendajatele tuleb jagada ohtralt kiitust. Sest see Disain töötas hästi.

Kui anonüümne kommenteerimine oli võimalik, sai ka kommenteerida, ning artikleid sai samuti segamatult lugeda.

Siis tuli 2016.a. märtsi keskpaik ja natuke peale seda, kui PMO lugemiseks avaldati üks ressursimahukas äpp (õieti mobiiliversiooni uus wrapper), avaldati paar päeva hiljem ka sellele ekstra küljendatud spetsiaalne m.postimees.ee.

Lihtne oleks ju öelda, et juhe jooksis kokku.

Valesti läks see, et PMO uus versioon tehti automaatseks, mis uuendab sisu ise, mis omakorda on oma loomult päris ressursimahukas tegevus.

Tõepoolest — silmailu on, aga selle saavutamiseks on ohverdatud kasutatavust.

Tuleb nentida, et kasutatavuse huvides ei oleks mina m.postimees.ee varianti mobiilseadmete jaoks üldse käiku lasknud, sest u. 2016.a. märtsi teise pooleni üleval olnud ise-mitte-uuesti-laadiv lahendus töötas mobiili-Firefoxis hästi.

Niigi lülitati 2015. aastal välja Postimehe WAP/WML-versioon, mis oli ülikiire ja -mugav viis uudiste lugemiseks. Ma tõesti ei tea, mis WAP-versooni väljalülitamise põhjuseks võis olla, kuid kahtustan, et sellega oli võimalik lugeda ka selliseid artkleid, mis käisid tavapäraselt "Postimees Pluss" alla. Jaa, WAP (WML) eelised jõudsid kohale alles 10-15 aastat hiljem.

Lahendus

Erinevalt töölaua-Firefoxis olevast NoScriptist ei ole Androidi-Firefoxis võimalik NoScripti valget nimekirja detailselt toimetada. Samuti ei võimalda mobiilse NoScripti kasutajaliides konkreetselt alamdomeenide lubamist/mittelubamist.

26.04.2016: ^ Veidi täpsustatud sõnastust.

Niisiis: Firefoxis on about:config seadetest extensions.nsa.policy alt võimalik kopeerida JSON formaadis olevat valget/musta nimekirja, mida on küll võimalik teksti kujul toimetada, aga koodi iseärasuse tõttu saab seda teha ainult tekstiredaktoris.

(Firefoxile mõeldud NoScript-i ametlik nimetus on NoScript Anywhere, ehk NSA...)

Jama on selles, et see JSON-rida on pikk üherealine tekstijoru. (Õnneks on JSON formaat suhteliselt lihtsalt loetav.)

Selle toimetamiseks on niisiis vaja tekstiredaktorit; isiklikult soovitan kahte äppi:

• VIM Touch-nimelist tekstiredaktorit, mis on väike, võimas, ja algajale suhteliselt keeruline selgeks saada. A kui selge on, on lihtsam.
  
• Hacker's Keyboard, mis annab Samsung Keyboard vms asemel täieliku sõrmistiku kõigi vajalike nuppudega.

VIM-i tundjad tõenäoliselt teavad, mida selle JSON-joruga edasi teha; praegu pikemalt ei seleta kui vaid niipalju, et JSON rida tuli kopeerida ja asetada VIM-i, siis iga domeeen käsuga :s/\,/&^M/g eri reale, siis sorteerida, ning siis toimetada ja lisada domeeni järele 1 või 0; 1 vastavalt lubab, 0 keelab. Komad lõppu ka, v.a. kõigeviimane domeen. Ärge unustage tegemast varukoopiat.

Supp seisneb selles, et PMO uudiste normaalseks lugemiseks tuli mul blokeerida ära http://m.postimees.ee ja lubada http://www.postimees.ee .

Varem arvasin, et alamdomeene võis lubada ainult http:// prefiksiga ja et ilma polnud võimalik; kuid vähemalt alates NoScript versioonist 3.5a11 sai seegi lõpuks võimalikuks.

Siiski jäin endise praktika juurde, ning turvalised domeenid on vajadusel alati https:// prefiksiga: näiteks kõik Google'i domeenid.

m.postimees.ee tuli blokeerida selleks, et uudiseid vaid lugeda; www ja kõik teised alamdomeenid lubasin selleks, et uudiseid kommenteerida (teoreetiline võimalus on olemas ju), ning mis põhiline — et kommentaare saaks reitida (lisada + või – ).

pmo.ee teise taseme domen on vaikimisi lubatud, teised reklaami- ja muud domeenid mitte. Blokeeritud oli eraldi http://ads.postimees.ee . Sest akut peab säästma.

PMO temaatilised alamdomeenid on kontseptuaalselt iseenesest hea, kuid kuna neid on palju, siis NoScripti valge nimekirja toimetamisel on nende käsitsi lisamine ebamugav. Vähemalt pole edaspidi vaja neid lubada/blokeerida.

Reklaam ja reklaamiblokeerijad

Tõepoolest, "Postimees" elatub osaliselt ka reklaamirahast, kuid erinevalt kaasaegsetest PC-arvutitest on vanemate arvutite ja mobiilidega tihtipeale see lugu, et vähese võimsusega on ka sama vähe mõtet reklaame vaadata ja lugeda. Mobiil-interneti puhul tuleb arvestada ka sellega, et inimesed reklaamide tõmbamise eest tegelikult väga maksta ei taha.

Miks mitte lisada PMO tellimus telefoniarvele näiteks?

Võib ju väita, et vähevõimas nutitelefon on oma omaniku peegelpilt, aga niisuguseid inimesi on ka, ehk "üksteist peab hoidma," nagu ühes armsas laulus sõnat'.

Hästivarustatud tavakasutaja koos uusima nutimudeli ja põhimõtteliselt piiramatu mobiilsidega selliste asjade pärast eriti muretsema ei pea.

Kvaliteetväljaandena on Postimees Online on siiski üks väheseid, kus on huvitavaid ja informeerivaid reklaame, ning neile klikitakse/toksatakse vajadusel peale küll. Teadlik reklaamitarbija tõepoolest mõistab iga kliki/toksamise väärtust.

Tõsi küll, võimalik on kasutada ERR-i kui tasuta uudistekanalit.

Infoallikatena on PMO ja ERR mitmes mõttes asendamatud. Delfi kui uudisteallika väärtuse kohta 'ei kommentaari,' kuigi nene mobiilse veebi jaoks mõeldud lahendus paistab (pea) kõigist oma lugejaist hoolivat... või noh, oma lugejate mobiiltelefonidest... :>

Lõpuks töötasin välja parima lahenduse võimalikest. Aga sellest juba tulevases postituses.

---

Uuendatud 26.04.2016.

Nutitelefoni valimine (09.2015)

Ehk peamised kriteeriumid mobiiltelefoni mitte-telefoni funktsioonidele.

Kombineerida saab olemasoleva eelarve piires; heast poest on võimalik osta ka kasutatult, aga uurimistööd tuleb teha rohkem.

Omadused on toodud enam-vähem tähtsuse järjekorras.

• Kes on tootja. Tuumarelvi omavate riikide kaubamärke ma ei eelista ega soovita. Selliste riikide hulka kuuluvad näiteks USA, Hiina, India, Prantsusmaa, Venemaa. Ainsaks erandiks oleks Lenovo. kuid valik on mobiili-turul piisavalt kirev. Tuleb siiski tõdeda, et lõviosa tarbe-elektroonikast toodetakse Hiinas.

• Kui kaua kestab aku.

• Kas telefonil on FM-raadio. See on tähtis.

• Mälukaardi tugi. Juhuks kui telefoni sisemine mälu täis saab, sest on palju fotosid ja videosid; samuti kaardirakenduste andmed.

Füüsilised omadused

Mõõdud

• Kompaktsus — et kas telefon mahub püksitaskusse. Väiksemad seadmed mängivad siin rolli. Sest kui telefon ei ole vee- ja tolmukindel, peab ta halva ilmaga olema kuskil taskus, ning kasutada saaks kõnekomplekti.
• Ekraan. Diagonaali kui mõõteväärtust ma niiväga määravaks ei pea; vt. ülemine punkt. Küll võib tooni anda ekraani resolutsioon, kus suurem resolutsioon (pikselite arv) on teatud veebilehtede kuvamisel määrav siis, kui neid pole mobiiliekraanide jaoks sobivaks küljendatud.

Vastupidavus.

• Tugevdatud ekraaniklaas. Peaks olema vähemalt Gorilla Glass. Et kui seade kukub, jääks ekraan terveks. Mida suurem Gorilla Glass number, seda parem.
• Veekindlus on sobiv Põhja-Euroopa kliimas, sest siis saab telefoni kasutada vihmas või udus; näiteks fotode tegemiseks. Väiksem võimalus rikkiminekuks niiskuskahjustuse tagajärjel.
• Tolmukindlus loeb siis, kui tegutsetakse väga tolmustes oludes või minnakse puhkama lõunamaadesse, kus juhtub olema liivatorme. Arvestada tuleb selliste märksõnadega nagu ehitus, remont, puidutööstus (saepuru), liiv jmt.

Kaamera

Peavad olema:
• Autofookus — selleks, et pilt oleks selge. Isegi kui megapikseleid pole palju, on autofookus sama tähtis kui võimendi muusikariistale.
• Välk. Pimedas pildistamiseks ja ka sellisteks juhtudeks nagu Laulupidu või teised suured kontserdid.

Parematel ja kallimatel aparaatidel:
• Pildistabilisaator ehk OIS (i.k. Optical Image Stabilisation) — samuti selleks, et pilt ei tuleks foto tegemisel ise liikudes või telefoni liigutades udune/virvendav. Seadmetel, kus pildistabilisaatorit pole, aga on vaja suhteliselt selgemat pilti kui ise vajutades, saab kasutada kaamera viitsütikut.
• Tehnoloogiad pimedas või hämaras pildistamiseks. Võrdeline ka toas pildistamisega, kus nähtavast valgustusest tihtipeale ei piisa. Nokia Lumia 920, 925 ja paremad sobivad siia hästi.

Esikaamera
• Selfie-de tegemiseks. Isegi kui selfie-sid ei tehta, siis järgmine huvitav punkt oleks
• Videokõned. Skype vms suhtlusäpis.
  
  Siin jätaks ma valiku on vabaks, vastavalt eelistustele ja maitsele + järgmine punkt. —

Kaamera megapikselid

Nii põhi- kui esikaamera puhul sõltub megapikselite arv eelarvest.

Kui pildi detailsus pole väga tähtis, siis megapikselite arv ei oma samuti suurt tähtsust.

Eesti mobiili-operaatorite pakutavate odavamate nutitelefonide kaamerad on praegugi peamiselt 5-megapikselised, mis tähendab seda, et suurel osal seadmetest on autofookus juba vaikimisi olemas, ning paljud (aga mitte kõik) on ka välklambiga varustatud. Seega piltide kvaliteedi ja detailsuse alampiir on juba aastal 2015 piisavalt hea.

Määravaks muutub megapikselite arv siis, kui pildistada saab ainult kaugelt, aga tarvis on saada võimalikult detailseid kujutisi, näiteks spordisündmustel. Siin sobiks kindlasti 8-megapikseline või suurem kaamerasensor.

Selliste telefonide hinnad on viimasel ajal alanenud, ning odavama otsa brändide valikus on juba uusi 8-megapikselisi telefone, mille hind jääb alla 100€. Heades poodides on tuntud tootjate 8-megapikselise kaameraga kasutatud telefonid ka umbes 100€ või õige pisut vähema ringis.

• Opsüsteemi valik ei ole vähemtähtis: huvitavamate äppide jaoks on parem Android või Sailfish (toetab Androidi äppe), ning nendel saab käitada äppe, mis toetavad kasutaja privaatsust ja turvalisust.

Näiteks konkreetselt Gecko-põhise mootoriga Firefox töötab ainult Androidil (ja Sailfishil). Lisaks on Firefoxile saadaval NoScript, Adblock Plus ja palju muid turvalisust ja privaatsust parandavaid laiendusi.

Kui oma Android pole enam uuendatav ning hiljem ka sellel käiv Chrome lehitseja, siis eraldiseisvat Firefoxi saab pikka aega veel edasi uuendada. Firefox töötab siiani ka Android 2.3 peal. Selle Androidi versiooniga telefonid on tänapäevaga võrreldes suhteliselt nõrgad, kuid näiteks "Postimehe" kodulehe kuvamiseks vaikimisi Android 2.3 lehitseja ei kõlba enam ammu.

Teiste opsüsteemide puhul niisuguseid asju lihtsalt ei ole. Kui tavakasutajale privaatsus väga suureks mureks pole, siis sobib Nokia Lumia ilusti, sest Nokiate Carl Zeiss-i optikaga kaamerad on üle prahi.

Proov vanast mobiilist

Postituse algne tekst on võetud ingliskeelse Wikipedia Linuxi-artiklist:

  Linux is a Unix-like and mostly POSIX-compliant operating system assembled under the model of free and open-source software ...  

Niisiis oli seesinane algselt postitatud Samsung SGH-C170 mobiiltelefoniga, mida kasutan paari enda tehtud wap-lehekülje (jah, WAP-lehekülje) testimiseks, sest see telefon on niivõrd piiratud funktsionaalsusega.
Blogisissekande mobiiliga postitatud sisu eraldasin postitust tavalise arvutiga laiendades teksti lõppu.

Samsung SGH-C170

Samsung SGH-C170 on väga algne 2007. aastast pärinev mobiiltelefon, mis toetab ainult GPRS mobiil-andmeside standardit, ning milles on väga algne WAP-lehitseja, mis toetab vaid WML 1.2.1 standardit, kerget XML-i, ning GIF ja JPEG pilte (max suurus vist kuni 30 Kb, kui mälu ei peta). GPRS peaks nagu tähendama 2.5G toetust...

Muud piirangud

2015. aasta probleem kuupäevaga

Esile tuleb tuua seda, et mis tahes 2015. või hilisema aasta kuupäeva ei otseselt võimalik lisada. Kiiruga toimis see lahendus: selleks, et vähemalt esiekraanil näidatud kuupäev peaks nädalapäeva paika, valisin 11 aastat varasema aasta, mis ei langeks kokku peale 2007. aastat olevate aastatega. Sarnase probleemiga mudeleid on veelgi.

Huvitavama lahenduse leidsin antud telefonimudelit arutava gsmarena foorumi postitusest:

• Keera kuupäev 31.12.2014 23:59 peale, siis muuda kellaaega iga kord 23:59 peale ja oota minut seni kuni kukub õige kuupäevaga uus kuupäev.
Ääremärkus: Aasta lõpupoole novembris-detsembris on muidugi aeganõudev kogu see tsirkus läbi teha...

Kuid kui telefoni kasutada vaid ajutiselt (testimiseks vms), siis on muidugi lihtsam sisestada 3-4 või 11 aastat varasem aasta, kus nädalapäevad sobivad olemasoleva kuupäevaga ilusti kokku.

WAP lehitseja piirangud

C170 mobiili WAP-lehitsejas on WML-lehekülje ühe deki (WML-formaadis lehekülje-osa) piirsuuruseks seatud 4000 baiti. Testimisel selgus serveris oleva üheainsa dekiga faili maksimumsuuruseks 4501 baiti, mispuhul on ühe niisuguse WML-lehekülje kerimine väga-väga aeglane. Niisugust (deki)suurust ületavaid lehekülgi konkreetne telefon ei tõmba, sest "lehekülg on liiga suur." Antud mobiili WAP-lehitsejal puudub ka funktsioon, mispuhul leheküljest esitatakse vaid vastuvõetavas mahus tekst ja ülejäänud jääb tõmbamata.

Antud mobiilimudeli WAP-lehitsejal ei ole https-turvaprotokolli toetust, mis tähendab, et andmeedastus ei ole krüpteeritud. Sellest johtuvalt ei ole lõviosa populaarseid e-posti- jms teenuseid üldse kättesaadavad.

Kirjade saatmine

Algne blogipostitus oli saadetud läbi Elioni (hot.ee) e-kohviku WML(XML?)-formaati toetava e-posti keskkonna.

Kirjutatavale tekstile on suuremgi kitsendus, mis lubab koos e-posti aadressi ja teemaväljaga kasutada kõige rohkem 159 märki. Kirja enda teksti suurus sõltub e-posti aadressi ja teemavälja jaoks algselt läinud tekstimahust, kuid üldjoontes tuleb arvestada kirja 128-märgise limiidiga.

Limiidini jõuab siis, kui kirja tekstiväli (sõltuvalt muude tekstiväljade täituvusest) rohkem märke lisada ei võimalda. Siis tuleb igaks juhuks kustutada umbes viimased viis märki või jätta umbes viis märki varu mõttes kirjutamata. Sest saadetud kujul tuli postituse ette kaks tühikut ja taha samapalju tühikuid. Endal oli selline tunne, et kui _kõik_ märgid olid teksti lõpuni alles jäetud, tekkis kirja saatmisel WAP-lehitsejas tõrge.

Nii et lühemaid e-sõnumeid saab saata küll.

Et Wikipedia tekstile kohandatud litsents on Creative Commons Attribution-ShareAlike tingimustega, tähendab see, et litsentsitingimused peaksid laienema vähemalt antud blogipostitusele ka. (Samas võib muidugi nentida, et teksti lühiduse tõttu on tegemist tsitaadiga, ning tsitaate võib mõistlikus ulatuses vabalt kasutada.)

---

Lahtiütlus: See blogipostitus ei ole mingil moel Samsungi toetus; blogipostitus kannab informatiivset funktsiooni.

HDTV. UHD. Eesti.

Tarbija24: Eestlased ostavad aina nutikamaid telereid. Jätsin kommentaari siia ka, et see hiljem ära ei kaoks.

Eestis on võimalik üle kaabli (Starman) või ka IPTV (Elion) vaadata HD kanaleid küll. Esialgu on nö uuematest tehnoloogiatest laiemalt saadaval vaid FullHD.

See-eest UHD on alles verivärske ja seda sai näha näiteks FIFA jalgpalli maailmakarika ülekannet vaadates — nendel, kel vastav aparatuur olemas.

UHD standardeid on kaks: 4K ja 8K. Jaapan läks kohe 8K peale üle, teised maad ja riigid on nagu kahevahel, et kas valida 4K või 8K.

YouTube muuseas toetab 4K-d, kui video on selles resolutsioonis üles võetud. Vaja on vaid, et toru oleks lai.

Eestis on minuteada DVB-T digistandard koos MPEG4 AVC pakkimisega, mis peaks võimaldama HDTV-d, aga ma ei tea täpselt, kas see on Eestis digiantenniga vastuvõetaval HD-kanalil ainult 720p, või pigem 1080i või 1080p.

HDTV on DVB-T standardi ja MPEG-4 AVC kodeeringuga võimalik, kuid DVB-T läbilaskevõime võimaldab korraga vist ainult ühte-kahte HD kanalit. Ühe multipleksi kohta mitme kanali jaoks on tarvis DVB-T2 saatjaid, aga meil on vaid DVB-T, mille läbilaskevõime on väiksem. Tõsi küll, MPEG-4 AVC kodeerimine on tõhusam kui MPEG2, mis võimaldab veidi rohkem.

Sest soomlastel on alumises otsas DVB-T koos MPEG2 kodeeringuga, mis on vanem kui meie variant, aga nad juurutavad juba DVB-T2 saatjaid ja paljudel sealsetel telekatarbijatel on see mure, et tuleb välja vahetada digivastuvõtjad või üldse uus teler osta. Mõlematpidi on kulu.

Eestis oli üleminek digitelevisioonile ses mõttes ratsionaalne, et analoogiga võrreldes muutus ülekandmine kõigile odavamaks ja nii sai ka kulusid kokku hoida. Nii riik kui ka eeldatavasti erakanalid.

Eestis on alles neli aastat möödas digitelevisioonile üleminekust, mille hulka kuulub DVB-T saatjate paigaldamine (infrastruktuur) ning tarbijate poolt digibokside ja/või uute telekate ostmine.

Ma ei kujuta üldse ette, et kas ja kuidas ja millal oleks peale selliseid kulutusi otstarbekas DVB-T2-le ja seeläbi UHD-le üle minna. Et kui, siis loodetavasti toimub see siis juba järk-järgult, nagu kunagi ammu oli näiteks mustvalgelt värvitelekale üleminek.

ID-kaardi tarkvara seadistamine modernses SeaMonkey lehitsejas

Modernse SeaMonkey lehitseja (näiteks versioon 2.6 ja uuemad) ning ID-kaardi tarkvara töölesaamine on omaette teema, mille kohta ma leidsin, et see vajaks eraldi käsitlust, sest kõik kohe tööle ei hakka. (Nimelt ID-kaardi tarkvara installer end SeaMonkey jaoks õieti ei seadistagi, seega osa asju tuleb käsitsi teha.)

Üldised tingimused, millega kogu krempel tööle õnnestus saada:
* Windows XP (SP2 või uuem; näiteks). Opsüsteemide suhtes tuleks olla siiski suhteliselt agnostiline;
* SeaMonkey 2.6 (ingliskeelne) — on tõepoolest vanem versioon, aga mitte nii vana kui 1.1.xx), seega SeaMonkey 2.xx;
* Oletame, et NoScript ei ole Firefoxis või SeaMonkey-s peal. (ID-kaardi ja NoScriptiga on veel täiendavalt igast jama.)

Nüüd.. eeltingimused peaksid olema sellised:

* ID-kaardi lugeja draiver peab olema installitud; soovitatavalt kõige uuem, mis vastavale opsüsteemile valmis tehtud;
* ID-kaardi tarkvara peab olema kõige uuem, juba peale installitud ning peaks näiteks Firefoxil töötama. Firefoxist veidi allpool, isegi kui tegemist ei ole kasutaja vaikimisi lehitsejaga.

Kuigi ametlikult on toetatud Mozilla Firefox, siis oletatavasti installib ID-kaardi tarkvara kaasaegne versioon EstEID Firefoxi plugina sellegipoolest Windowsi opsüsteemis pluginate üldisesse kataloogi. Sealtsamast kataloogist leiavad Gecko-põhised lehitsejad kõik pluginad automaatselt üles.

Tulemuseks peaks SeaMonkey' pluginate nimekirjas olema

EstEID Firefox Plug-in 3.7.1.1009

Kui see on olemas, siis on pool tööd juba tehtud.

Kui EstEID pluginat SeaMonkey pluginate nimekirjas pole, aga Firefoxis on, siis SeaMonkey-s peaks minema aadressiribal asukohale about:plugins — See peaks panema SeaMonkey ning teised Gecko-põhised lehitsejad otsima üles kõik olemasolevad ja võimalikud pluginad, mis opsüsteem pakub.

Siit edasi tulevad toimingud, mida Firefoxile tehakse automaatselt, aga mis SeaMonkey-s tuleb "käsitsi" teha:

• Laadida PIN-koodi küsimise moodul turvaseadete hulka:
  Edit > Preferences > Privacy & Security > Certificates > Manage Security Devices nupp:
  Device Manager akna vasakpoolses Security Modules and Devices nimekirjas peaks olema

  Estonian ID Card
 Virtual hotplug slot
 OMNIKEY CardMan 1021
  antud kaardilugeja mudel ^ on Eestis üks levinumaid, aga võib olla ka mõni teine.

  Kui seda pole (milles võib SeaMonkey puhul suhtkoht kindel olla), siis
  * vajutada vasakult nupule Load ja
  * uues aknakeses pealkirjaga Load PKCS#11 Device sisestada
  * Module Name: väljale
  Estonian ID Card
  * Module filename puhul ma annan praegu ette mooduli asukoha, mille leidsin Firefoxist:
  C:\WINDOWS\system32\onepin-opensc-pkcs11.dll
  Selle rea võib sinna nii asetada või kasutada Browse nuppu ja leida moodul failikorjajaga niimoodi üles ja sisestada. Vajutada OK. Device Manager aknas peaks uus moodul nähtav olema ning vajutada OK. Preferences aknas vajutada OK. Teha SeaMonkey-le restart.
• Edasi tuleb panna SeaMonkey-le kõik Sertifitseerimiskeskuse sertifikaadid. Need on saadavad siit:
  https://www.sk.ee/Repositoorium/SK-sertifikaadid/juursertifikaadid
  Põhimõtteliselt tuleks näiteks tirida sertifikaatide PEM-lingid uuele vahekaardile ja lubada igaühele autentimine vähemalt veebisaitidele [teine ja kolmas linnuke on vastavalt e-postile (e-mail) ja arendajatele (developers)]. Iga sertifikaadi puhul vajutada OK. Mõnedel juhtudel on osad sertifikaadid juba installitud ja SeaMonkey annab sellest lühikese teatega väikeses aknakeses teada. Teha lehitsejale restart.

Põhimõtteliselt peaks asi nüüd töötama.
Et järele vaadata, kas seadistus töötab, minna aadressile
https://digidoc.sk.ee
ja siseneda ID-kaardiga.

Täiendavad seaded:
Preferences > Privacy & Security > Validation —
Aktiivsed peaksid olema järgmised seaded:
[\/] Use the Online Certificate Status Protocol (OCSP) to confirm the current validity of certificates;
(*) Validate a certificate if it specifies an OCSP server.
Need seaded ^ peaksid olema vaikimisi sees, aga igaks juhuks tuleks üle kontrollida.

Mozillale NoScripti installimine Windows Vistas

Seesinane on siis eestikeelne kokkuvõte oma varasemast ingliskeelsest blogipostitusest. Alguses kirjutasin selle kohta ühele sõbrale, ning kuna tekst osutus siiski pikemaks, leidsin ma seejärel, et jutt vajab avaldamist.

Hiljuti ühes Windows Vistaga masinas avastasin Mozilla 1.7.13. Tegemist on siis tarkvarapaketiga, mille lehitsejamoodul on sama vana kui Firefox 1.0.8 (Aprill 2006; esitlusmootor pärineb 2004. aastast ja Mozilla enda arhitektuur 2001.-st aastast).

Et Mozilla mõnede lehekülgede JavaScripti pärast kokku ei jookseks, läks alguses palju aega, et kuidas sellele NoScript nii peale panna, et töötaks, sest umbes sama vanale Firefoxile Knoppix 4.0.2-s (2005) sai küll. Lõpuks jätsin asja katki...

Mõni kuu hiljem leidsin lahenduse (Mozilla tuli käima panna administraatori õigustega) ja siis panin peale NoScripti, aga nii, et see tuli kindlasti installida Mozilla kasutajaprofiili kataloogi.

SeaMonkey 1.1-ga sellist probleemi ei tohiks olla, sest SeaMonkey 1.1 ja Windows Vista arendus/väljalase langes umbes samale ajale, et põhimõtteliselt sai seda Vista jaoks siis veel kohendada nii, et oleks parem ühilduvus.

SeaMonkey 1.1.19 on üks viimastest vabatarkvaralistest graafilistest lehitsejatest, mis töötab Windows 98/Me peal.

Mobiilinternet Samsungi telefoniga

Niisiis midagi ka eesti keeles, kuna tegemist on Eesti-põhise teenuse kasutamisega.

Eesmärk on ühendada arvuti mobiil-Internetti läbi vanema Samsungi telefoni, mis ei ole Android.

Mobiiliks on Samsung SGH-D830.
Töötavaid juhendeid sellise telefoniga ühendumiseks ei leidnud, seega tuli kirjutada ise midagi.

Antud telefon on umbes seitse aastat vana. Selle kõige kiirem ühenduvus ulatub vaid EDGE/GPRS standardini, mis on siis 2.75G — võrdluseks: 2013. aastal on levinuim "kiire" ühendusstandard 3.5G, ning juurutamisel on 4G.

Aparaat toetab lisaks Bluetoothi, mis on kasulik siis, kui Samsungi enda USB-juhet ei ole käepärast (teised USB juhtmed ei kõlba, sest telefonipoolne ots on omanduslik).

Niisama Windowsis sissehelistamisabimehega (Wizard) ühendust luues saatis mind ebaedu ning tuli välja, et seda tuleb teha Samsung PC Studio abil.

Esialgu juhendid USB-juhtmega ühenduvuse kohta, kunagi hiljem Bluetoothi kohta (suurt vahet ei tohiks siiski olla).

Eeltingimused: Windowsi opsüsteem, Samsung PC Studio 3 programmikomplekti olemasolu (mul oli versioon 3.2.3 IE2 (2009), ning see tahab Windows 2000 või uuemat, kuid väidetavalt toetab see ka Windows 98-t) ja vastava telefoni draiverid. Need on saadaval Samsungi kodulehe tõmbamiskeskusest. Proov oli tehtud Windows XP SP2 ja SP3-ga.

Windowsis peavad olema sisse lülitatud näiteks Telephony ja Remote Access Connection Manager teenused. Remote Access Auto Connection Manager vist ei pea sees olema (Started), aga see ei tohi olla välja lülitatud (Disabled).

Bluetooth ühenduse jaoks peab arvutis olema sisemine adapter või olema ühendatud Bluetooh USB-adapter (pulk vmt), telefon ja arvuti peavad olema omavahel paaris (i.k. paired).

Tarvis oleks eelnevalt oma numbrile tellida vajalik mobiil-Interneti pakett või piisavalt kõneaega. Minu puhul oli teenusepakkuja EMT. Simpeli omanikud saavad laadida korraga 10 või 15€ ja saada piisaval määral andmemahtu (kunagi olla Simpelil olnud ka mobiil-Interneti päevapiletid).

Juhend ühenduse loomiseks

	USB-juhtmega	Bluetoothiga
1.	Ühenda oma telefon arvutiga	Bluetooth peab telefonis ja arvutis olema sisse lülitatud. Telefonis käib see eestikeelse kasutajaliidesega nii: Menüü > (9) Seaded > (7) Bluetooth > (1) Aktiveerimine > (•) Sees Bluetooth on võimalik lisada ka telefoni kiirmenüüsse, kuid aktiveerimine võib võtta peaaegu sama nupuvajutuste arvu kui tavamenüü kaudu aktiveerimine.
2.	Ava Samsung PC Studio. Eeldatud on programmi ingliskeelse versiooni kasutamine. PC Studio olekuriba peaks enam-vähem automaatselt näitama, kas telefon on ühendatud (ilmub mobiili mudelinumber).
		Kui ei ole, siis PC Studio 3 menüüs vali File > Connection... • Uues aknas kliki Bluetooth ikoonile, mis peab olema sinist värvi, mis näitab, et Bluetooth on aktiivne. • vajuta Connect. • Kui akna olekuribale tekib kiri <mudelinumber> connected — vajuta OK
3.	Ava "Networking Wizard"
4.	PC Studio Networking Wizard abimehe tervitusaken, vajuta "Next"
5.	Ühenduse loomine: uue jaoks vali "Create" raadionupp, vajuta "Next"
6.	Ühenduse nimi (Connection Name): Sisesta tekstiväljale oma ühenduse nimi, esialgu (teiste puudumisel) näiteks EMT Internet vajuta "Next"
7.	Modemi valik:
	SAMSUNG Mobile USB Modem	Bluetooth Modem
	Vajuta "Next"
8.	Riik (Country) ja teenusepakkuja (Network Provider): Antud versioonis Eestit pole, aga riik tuleb ikka valida; seega "[Other]" ja teenusepakkuja on seejärel automaatselt samuti "[Other]". APN name: internet.emt.ee Phone number: *99# See on siis väli sissehelistamisnumbri lisamiseks. Kasutajanimi ja parool jäävad tühjaks (EMT seaded) "Advanced" nupp on DNS serverite seadistamiseks. Sinna minema ei pea, kui teenusepakkuja DNS serverite nimesid oma dokumentatsioonis ei täpsustanud. Sellisel juhul on DNS-seaded on automaatsed (AFAIK). Vajuta "Next"
8.1	Tuleb sisestatud info kohta ülevaade (Summary). Vajuta "Next"
9.	Järgmises aknas on linnuke "Connect to the Internet directly" järel. Et siis kohe ühendumiseks. Vajuta "Finish". Linnukese võib ära võtta ja ühenduda hiljem, sest peale "Finish"-nupu vajutamist on Samsungi-põhine "EMT Internet" otsetee loodud Windowsi töölauale ning samuti otsetee Windowsi Network Connections kaustas. Viimasele saab ligi ka Start > Connect To > "EMT Internet" ja edaspidi otsustasin seda kasutada.
10.	Ette tuleb võrguabimehe teatis, kus on kirjas, et kui telefoniga ühenduda, siis PC Studio enda ühendus telefoniga katkeb ja selle kaudu andmete ülekanne tuleb vajadusel samuti katkestada. Sama dialoogiaken küsib veel kord, kas kasutaja soovib ühenduda Internetiga (valitud ühendusega).
11.	Vastates jah (OK või Yes), tuleb Windowsi enda sissehelistamisaken pealkirjaga Connect to <sinu mobiilinterneti nimi> — kus kasutajanime ja parooli väljad jäävad tühjaks. Kui väljad ei ole tühjad, tuleb nad tühjaks teha, sest EMT tavajuhistes ei ole sätestatud, et seal peavad andmed kirjas olema Erandina peavad kasutajanimi ja parool olema kirjas siis, kui teenusespakkuja juhistes on need kindlalt sätestatud. • Lisaks on võimalik (tühjad) kasutajanimi ja parool salvestada, kas siis ainult endale ("Me only") või kõigile, kes seda arvutit kasutavad ("Anyone who uses this computer"). • Vajutada tuleb vaid "Dial".

Nii ja põhimõtteliselt peaks ühendus valmis olema ja tegumiriba teavitusalal (kellast vasakule poole jäävad ikoonid) tekib loodus ühenduse kohta oma ikoonike ja teavitus. Tähtis: Kui mobiil-Interneti ühendust rohkem ei kasutata, tuleb sellele ikoonile parema nupuga klikkida ja valida "Disconnect" (see on oluline, et ei tekiks arveid).

Peaks mainima, et telefonis oli sarnane ühendususprofiil juba valmis, seega ma ei tea, kas telefonisisesest seadistusest sõltub ka midagi või mitte.

Tuleb tähele panna, et niisuguse telefoniga ühendus kiire olema ei saa; küll on võimalik oma e-posti kontrollida ja veebis surfata. Lisaks piiratud mahuga ühenduste puhul (väike pakett vms) ei tasu näiteks teha videokõnesid, tõmmata filme ja muusikat (YouTube, Spotify jne), säärased programmid tuleb enne ühendumist kõik välja lülitada.

Eelistatuim on kasutada näiteks Firefox lehitsejat koos NoScript, Flashblock ja võib-olla isegi ka Adblock Plus lisadega. Need kõik peavad olema muul kasutamise ajal "välja treenitud", et vajalikud saidid töötaksid ja mittevajalike reklaamid, skriptid ja Flash-pluginad oleksid vaikimisi blokeeritud.

Sülearvutid, tootjad, Apple vs MS

Jälle läks kommentaar artiklile liiga pikaks ja peale selle oleks see kommentaar olnud kõige viimase kommentaarina artiklile mõnes mõttes ka kõige hiljem kirjutatud.

Kuna vahepeal ei olnud mingi teadmata põhjuse tõttu võimalik Postimehe keskkonnas kommentaare kirjutada, piirdusin ma teiste kommenteerijate kommentaaridele plusside ja miinuste lisamisega ja minu enda kirjutised tuli siia panna. Lõpuks osutusid nad ühe keskmise kommentaari kohta liiga pikaks ja eriliseks, et üldse kuskile kommentaariumi postitada ja iga selline pikem vaimusünnitis leidis oma koha siin ja mujalgi. Nagunii oleks PM-is kommentaar kolm kuud pärast postitamist olnud automaatselt ära kustutatud...

Niisiis...

Üldiselt on nii, et isegi "sel ajal kui müüdi komponentide alusel," siis alati oli ja on olemas ka väga ja väga korralikke arvuteid, lihtsalt paljud kasutajad selliseid ei osta, sest hinnasilt ei ole just kõigile jõukohane.

(Juhtub ka, et korralikku arvutit otsiv kasutaja saab selle korraliku, mida pakutakse, kuid samas leiab korralik kasutaja ka täpselt selle, mida soovib.)

Kvaliteetne läppar maksab ikkagi umbes 1000 eurot ja odav masin 200-300€. Et viimaste seas kvaliteetset leida, tuleb tootjat hoolikalt valida.

Maci kasutajaid kritiseerida pole ka väga õige, sest nad on ostujõulisem elanikkond ja iga ostu eest läheb riigieelarvesse niimoodi suurem käibemaks.

See on tõsi, et paljusid asju valmistatakse Hiinas ja ETV on selle kohta ka dokfilme näidanud. Nii et toodet ostes mõelge alati nendele inimestele, kes selle kokku panid.

---

Foxconni jutud headest töötingimustest on võrreldavad samaga, mida kompartei rääkis siin kunagi N. ajal "ilusast elust". Kusjuures osades tehastes võivad tingimused olla head ja osades mitte, kuna Foxconni enda kõigi töötajate armee suurus ei ole Eesti rahvaarvust just väga kaugel (1,2 miljonit inimest 2011. aastal üle kogu maailma).

Töötingimused on seal muu Hiinaga võrreldes justkui head, kuid ettevõtte suuruse tõttu on võimalik kiiresti korraldada pakasuuhhasid. Foxconni (aka Hon Hai) taiwanlasest juhi Terry Gou suuvärk pole just ainuke kord reha otsa astunud ning see peegeldub ka ettevõtte suhtumises töötajatesse.

Et saada sealsest olukorrast paremat pilti, siis Hong Kongi MTÜ lühendnimega SACOM teeb mandri-Hiina erinevates elektroonikatehastes uuringuid ja avaldab regulaarselt iga linna ja selle tehas(t)e lõikes raporteid nii töötingimuste, elukorralduse kui ka palga kohta.

Parim ettevõte alltöötvõtjate töötingimuste parandamisel ei ole mitte Apple, vaid hoopis HP. Tõsi, ka HP tellib Foxconnilt vidinaid, kuid HP üks peamisi alltöötvõtjaid on minu teada pigem Chicony, mis nimega kaupa peaks olema ka Eestis saada.

---

Et ühed inimesed on ühe tootega rahul ja teised teisega, on võib-olla ehk psühholoogiline efekt, et kasutaja lõpuks omab midagi, mis on täiesti tema oma ja kui realistliku ootuse puhul on ese oma väärtust tõestanud, pole seda asjatult kritiseerida ometi mõtet.

Mul on näiteks üks suhteliselt vana "hiinakast" MP3 mängija, mis on muuseas ka minu esimene selline vidin ning millel on ainult 128 Mb mälu ja mälukaardi võimalust pole. Ning ehkki ma seda praegu ei kasuta, siis selle omamine tähendas seda, et ma õppisin seda kasutama, uurisin toodet ja avastasin selle kohta täiesti unikaalseid asju ja võimalusi, mida võib-olla ainult vähesed teavad.

Seega kokkuvõttes igaühele oma.

Kui juba läpparite soovitamiseks läks, siis minugi poolt mõned soovitused.

Mõeldes Hiina ja teiste Kagu-Aasia töötajate peale oleks siis mõttekam osta väga vastupidav sülearvuti. Odav see muidugi pole, kuid sellisel moel saab masinat kauem kasutada ja nõudlus odava(ma) kauba järele langeb.

• Kes tahab ülivastupidavat masinat, nendele on olemas ka vastavalt ülikallis Panasonic Toughbook. Väga tõenäoliselt on kõik jupid Jaapanis tehtud ning sealsamas ka kokku pandud.
• Kes tahab pikka aega vastupidavat ja väga kvaliteetset masinat mõistlikuma hinna eest, võiks mõelda Lenovo ThinkPad arvutite peale. ThinkPadide tootearendus toimub peamiselt USA-s.
• Kes Hiina omanduses brändi kaupa ei taha, soovitan HP-d juba seepärast, et nad on üks eetilisemaid arvutiettevõtteid üldse. HP valik on suur ja nendel on olemas ka terve posu kvaliteetseid äriklassi sülearvuteid.
• Euroopas valmistatud sülearvuteid teeb ainult Fujitsu (äriklassi mudelid) ning Saksamaal arendatakse ja valmistatakse isegi oma emaplaate.

Nii Lenovo, Dell, HP kui ka Fujitsu pakuvad äriklassi mudeleid, mida on testitud eri vastupidavus-standardite vastu, k.a. mudelid, mis on testitud vastama MIL-standarditele.

IBM valmistab siiani väga võimsaid ja vastupidavaid tööjaamu.
Siemens on keskendunud industriaalarvutitele, millest osad on PC-d, kuid Siemens müüb neid vaid suurklientidele ja alati eritellimuse peale.

Kahjuks Euroopa Liidu ja ka eri liikmesriikide seadusandlus ei nõua, et iga toote puhul oleks juures alates reklaamist ja hinnasildist ning lõpetades tootekarbi ja dokumentatsiooniga selge kiri, mis ütleks, kus riigis toode tehtud on. Jah, see on tihtipeale toote küljes, kuid seda alles pärast ostmist avastada on väga nõme.

ZX Spectrum oli masside arvuti

Kommentaar Delfi Forte artiklile
"Koduarvutite tootjad pole suutnud ZX Spectrumi soodsat hinda juba 30 aastat üle trumbata"

Tuleb lisada, et Suurbritannias oli keskmine kuupalk 1982. aastal £780,79, nii et kui arvestada maksud ka maha, siis näiteks £600 maksnud Commodore 64 hinnaks oli sisuliselt üks [keskmine] kuupalk; tol ajal Inglismaal vägagi populaarne BBC Micro umbes kolmandik sellest kuupalgast ja ZX Spectrum maksis vaid £125.

(Samal ajal valitses Inglismaal mitte just väike majanduslangus.)

ZX Spectrumi kõige odavama variandi selline hind tähendas seda, et selle võis suurema vaevata ära osta ja paljudes kodudes oli see ka esimene arvuti. Nii et Inglismaal tõeline masside arvuti, umbes nagu USA-s Commodore C64.

BBC Micro eeliseks oli selle arvestatav laiendatavus ja vastupidavus ning see läks paljudes koolides esimeseks kooliarvutiks ja seda ei peljatud ka kodudes ära.

Kaks aastat hiljem, 1984.a., lasti välja Amstrad CPC464 koos rohelise monokroommonitoriga, mis maksis £249. (Amstrad arvuteid müüdi vaid ekraaniga samal ajal, kui teised tulid "rasedate kalkulaatoritena", mida sai ühendada teleriga). Erinevalt teistest toetas Amstrad C/PM opsüsteemi, millele oli juba arvestatav tarkvarakataloog juba olemas. Seega Amstradi diil oli nii hea, et Lääne-Euroopas kasutati seda edukalt ka ärides.

Aja jooksul alandati paljude nende masinate hindu, nii et nende kättesaadavus isegi suurenes.

Hiljem turg küllastus, peale tulid juba IBM PC-ühilduvad masinad ja 8-bitised arvutid olid põhimõtteliselt oma aja ära elanud. ZX Spectrumi teeb huvitavaks muidugi see, et sellele arvutile tehakse siiamaani tarkvara; veel 2010. aastal tuli välja umbes 90 tiitlit.

Tänapäevastest uutest tehnikavidinatest võib tõmmata paralleele näiteks Android nutitelefonidega; odavaimad sellised maksavad (uuelt) umbes kuuendiku–kaheksandiku Eesti keskmisest palgast (kui see on 900€ bruto).

Eriotstarbeline vaba tarkvara

Kommentaar artiklile Delfis hakkas väikselt pihta ja siis kulus selle peale jälle mitu-mitu tundi, peale mida tundus kompositsioon juba nii kokkulitsutud, et vääris juba oma postitust (ilma lingita sealtsamusest). Alguses oli umbes 40-45 rida, alles jäi 34 rida ilusat teksti. Ennast meeldib ikka kiita :-).
Lõpuks tuli iga siinne lõik tõmmata kokku paariks lauseks, et kommentaar Delfis ei tunduks nii väljapeetud ja keerukas.

Umbes 10 (ja veidi rohkem) aastat tagasi samal teemal Delfis:
• Windows/Office on kallis, ei jõua osta, litsentsi hind maksab *kuue kuu palga!*
Nüüd:
• Windows/Office (karbi)litsents maksab ühe kuu palga!
^ Pange nüüd tähele, kuidas elatustase on vahepeal tõusnud :-)

Ühest kommentaarist jääb ehk liiga väheks, et kõiki teemasid põhjalikult puudutada.

Tehnilistel argumentidel põhinev võrdlus näitab Linuxi ja vaba tarkavara¹ kasuks olulist arengut, mispuhul isegi suured tootjad pakuvad Linuxiga eelinstalleeritud masinaid, küll kitsamas sortimendis, aga siiski. Samuti pole Windowsi ökosüsteem enam kõige-kõige olulisem, eriti mis puudutab laiatarbeprogramme, mõnesid mänge (põhjuseks Wine ja mängukonsoolid) ja internetiseadmeid (Android, MeeGo).

Iseasi on eriotstarbelise tarkvaraga, mis mujal ei jookse kui Windowsil/Macil ning kus spetsiifilised tööülesanded sõltuvadki ainult niisugustest programmidest. Et kõik kasutavad
suletud omanduslikke failiformaate, on monopoliseisus karanteeritud [sic] ja selliseid ökosüsteeme on raske murda. Säärane omanduslik eriotstarbeline tarkvara on kallis.

Kahjuks ei olda niskses olukorras vabatarkvaralistest alternatiividest väga teadlikud; ometi on niisugune teave kõigile ühest kohast kättesaadav, parimal juhul inglise keeles: en.wikipedia.org/wiki/Category%3AFree_computer-aided_design_software (näiteks)

Ehkki kahtlusteks palju ruumi pole, on kahju eeldada, kui koolitustasemel puudub omanduslikuga vähemalt samaväärse eriotstarbelise vaba tarkvara väljaõpe ja et vabade programmide juurutamise vajadust reaalelus justkui polekski. Võib väita, et õppematerjalid puuduvad või veel pole neid koos praktiliste näidetega süstematiseeritud, sest praegune omanduslikul tarkvaral põhinev olukord rahuldab. Seega nokk kinni, saba lahti ja vastupidi.

Või nähakse erialase tarkvara vabades alternatiivides vajakajäämisi, kus omanduslik variant on asendamatu. Sarnane oli olukord kontoritarkvaraga, mil edasiviiv vabatarkvaraline jõud alguses puudus ja peale tulemist oli mitu aastat kaasajooksiku rollis.

¹ Paluks vaba tarkvara mitte segi ajada vabavaraga, sest viimast terminit kasutatakse tihti tasuta ja omandusliku tarkvara kohta.

Vanemad Skype versioonid

Üldiselt on nii, et Skype puhul tuleks pigem kasutada kõige uuemat versiooni ning ka suhteliselt head riistvara, sest Skype'i kõige uuema versiooni puhul on parandatud ka kõik turvavead.

Vanemate Skype (ja teiste tarkvara-) versioonide kasutamise põhiargument on näiteks see, kui arvuti ei ole piisavalt võimas ning selle näitajad jäävad alla Skype'i kõige uuema ja/või põhiversiooni (X.x) miinimumnõuetele.

Siin on inglise keeles täiendavalt kirjas, et mis põhjustel ja tingimustel oleks vanema Skype versiooni kasutamine põhjendatud. Samuti on kirjas ka, kuidas see vanem versioon endale peale tirida.

Muidu on nii, et Skype enda saidi kaudu vanemaid suurversioone kui 4 enam kätte ei saa (veebilehekülgede kaudu vist enam mõnda aega juba).

Väga tähtis: Uutelt Skype versioonidelt üleminek vanadele võib väga tõenäoliselt põhjustada kontaktide kadumise, mistõttu on kõik selline tegevus ainult oma riisikol. Kontaktide kadumine toimub näiteks järgmistes stsenaariumites:
• Kui arvutis on olnud näiteks mistahes modernne Skype versioon (5.x), kasutaja võtab selle maha ja paneb asemele väga vana Skype'i suurversiooni (2.5.0.154).
• Tagasiminek Skype 3.0 peale versioonilt 4.1. Arendajad teatavad, et tagasiminek uusimatelt versioonidelt 3.0 peale ei ole toetatud.
• Tagasiminek Skype 3.8 peale uuemalt Skype versioonilt kui 4.x (see on siis 5.x) kustutab reeglina kontaktinimistu ära...

Alati enne tagasiminekut tuleb teha kõikidest oma kontaktidest varukoopia: programmimenüü

Kontaktid > Veel > Salvesta kontaktid faili...

Samast alammenüüst saab kontakti failist ka taastada.

Ja üldse, kui on vaja kasutada vähem ressursinõudlikut otsesuhtlusprogrammi, siis on olemas Pidgin IM ja Miranda IM (viimane mõeldud eriti vanadele arvutitele :).

Skype 2.5.0.154
Üks sisselogimiskogemus näitas, et 2.5.0.154 versiooniga enam sisse logida ei saa, teine kogemus (vt. allpool) näitas, et saab. Seega mis täpselt selle Skype versiooniga serverite poolt enam toetatud pole, ei ole selge.

T., 24.02.2012.

Selleks päevaks selgus, et antud versiooniga on siiski võimalik sisse logida. Operatsioonisüsteemiks oli siis sel korral Windows XP, nii et selline kombinatsioon töötab. Küll ei ole teada, kas antud Skype'i versiooniga on näiteks vanemas opsüsteemis (eriti just Windows 9x/Me) võimalik sisse logida või mitte.

Tähtis hoiatus: Kui arvutis on olnud juba uuem Skype'i versioon, siis sellelt antud arvutis vanemale versioonile (ntx. 2.5.0.154) üleminek võib kontaktide nimekirja ära kustutada, seega sellist käiku ei soovita üldse. Kui installida vanem Skype'i versioon, võib nii juhtuda küll.

Kui arvutis/opsüsteemis varem Skype'i ei ole olnud, siis on vist ehk teine asi. Mingeid garantiisid ma muidugi ei anna.

Seesinases on esile toodud mõnede suurversioonide vaid kõige uuemad variandid. Igasuguse vana tarkvaraga tuleb arvestada, et seda edasi rohkem ei arendata ning see tähendab, et sellel võivad olla lappimata turvavead.

Windows 98/Me jaoks on järgmine variant Skype 3.8.0.188, mille saab oldversion.com saidilt (versioonide nimekiri on pikk, seega tuleb õige versiooni valikul olla tähelepanelik). Nagu ikka, kehtib hoiatus, et alla võib tirida omal riisikol, kuigi oldversion.com paistab ise suhteliselt usaldusväärne. Kas selle versiooniga on veel võimalik sisse logida, ei ole teada.

Windows 98/Me pole Skype 3.x versioonide puhul ametlikult toetatud, kuigi need versioonid nende opsüsteemide peal on veel käitatavad.

Minimaalsed süsteeminõuded (vähemalt kõike järgmist):

• 800 MHz keskprotsessor;
• 128Mb RAM mälu
• 600 Mb vaba kõvakettamälu

• Audio- ja videokõnede jaoks on tarvilik vähemalt 1GHz keskprotsessor, 256 Mb RAM mälu ja veebikaamera (kui videokõnesid pole vaja, siis viimane pole kohustuslik).^[allikas]

Täiendav info Skype'i Win98SE/ME-s kasutamisel on siin.


Windows 2000
Suurversiooni järgmine variant, mis töötab vähemalt Windows 2000-s või uuemas, on Skype 4.2.0.187. Tõmmata saab antud versiooni sellelt aadressilt:

download.skype.com/msi/SkypeSetup_4.2.0.187.msi
2011.a. novembrist aadress ei tööta, nii et järgmine peatuspaik on oldversion.com

Skype'i MSI installeritega on lood sellised, et erinevalt SkypeSetup.exe-st ta nii automaatne pole ja seega tuleb kõigepealt vana Skype'i versioon Windowsis Add/Remove Programs appleti kaudu nö. käsitsi maha installida.

Süsteeminõuded arvutile Skype 4.2 jaoks (allikas):

• Windows 2000 puhul vaja videokõnede jaoks tõmmata ja installida DirectX 9.0 lisakomponent
• Vähemalt 1 GHz keskprotsessor;
• vähemalt 256 megabaiti RAM-mälu;
• Kõige muu juures soovitan vähemalt 600 megabaiti vaba kõvakettaruumi (gigabait oleks parem).
• Kõrgekvaliteetsete videokõnede jaoks on tarvis vähemalt kahetuumalist keskprotsessorit, 512 Mb või rohkem RAM-mälu ning eraldi videokaarti (mis pole integreeritud videoadapter).

Muu Skype 4.2 abiinfo on Skype'i kodulehel saadaval siin.


Skype 5.5
See põhiversioon toetab Windows xp-d või uuemat.

Vanemate suurversioonide seadistustes tuleb välja lülitada automaatne uuendamine, mis on sellistes ka võimalik. Skype 5/5.5 jne versioonides automaatset uuendamist välja lülitada ei saa :/.

Microsoft Security Essentials teeb arvuti aeglaseks?

Kommentaar PM/Tarbija24 artiklile ja selle kommentaaridele

Microsoft Security Essentials^[:w:en] programmiga on see jama, et see uuendab väga mahukat moodi ja uuendamise ajal võtab liialt palju arvutiressurssi.

Teine jama on see, et kui arvuti töötab, kuid kui seda ei kasutata, siis hakkab MSE skannima — kujuta ette näiteks ETV-d veebist vaadates ja arvutit otseselt samal ajal mitte kasutades, kui pilt ka väärikal arvutil hakkima ja arvuti aeglaseks läheb.

Lahendus (ingliskeelses Windows XP-s) on järgmine:
Start > Programs > Accessories > System Tools > Scheduled Tasks — seal lülitasin mina välja MPIdleTask eseme.

Soovitan seda teha kogenud kasutajatel näiteks juhtudel, kui nad on sunnitud MSE-ga olema, kuid programmi sellist käitumist ei salli.

K., 15.02.2012. täiendus:
Microsoft Security Essentials programmi uuendamine toimub automaatselt ja sedasi poolenisti eraldi Windows Update teenusest. (Tingimus on, et Windows Update automaatsed uuendused on sisse lülitatud.)

Uuenduste kontrollimine ja automaatne uuendamine toimub iga kord kui Windowsisse sisse logida, sh. peale arvuti sisse lülitamist, peale arvuti "talveunest" sisse lülitamist, peale arvuti unerežiimist sisse lülitamist.

Absoluutselt iga kord. Uuenduste kontroll ja uuendamine võtab endale kogu arvuti tähelepanu ja midagi produktiivset sellel ajal teha ei saa.

Võimalik, et toode oligi mõeldud kodukasutajatele lisaks ka väikeettevõtetes kuni kümnele arvutile (aga ainult seda tüüpi organisatsioonides), seega näiteks väikeettevõtte tööarvutites ei peaks selline uuendamistuhin väga problemaatiline olema, sest väikeettevõtted on tavaliselt väga kitsaste eelarvevõimalustega ja sellises olukorras jääb MSE ainsaks legaalseks tasuta valikuks residentse skanneriga antiviiruste seas.

Tavalisele kodukasutajale, kes arvutit äriks ei kasuta, on olemas ka teistsuguseid variante, nii et MSE-d väga soovitada ei oska.

Kasutaja valikud seoses saidiväliste linkide ja hüpikakendega

On olemas vähemalt kaks arvamusringi selles osas, et kuidas kohelda oma kodulehel saidiväliseid linke: üks toetab välislinkide avanemist samas aknas/vahelehes, teine uues aknas, sest tegemist on teise saidiga.

Näiteks Vikipeedias avanevad välislingid omas aknas; mõnedes teistes (kommerts?-) saitides olevad välislingid on seatud avanema uues aknas.

Üks mu sõber kirjutas mulle, et olla kunagi ühest kohalikust arvutiajakirjast lugenud arvamust (mis kirjutati enne Wikipedia loomist), et välislingid peaksid avanema uues aknas, sest nii olevat korrektsem.

Minu vastuväited on, et linkimisel on tegemist põhimõtete erinevusega. Kui Wikipedia ja wiki-laadsed saidid lingivad teistele saitidele ilma, et avaneks uus aken (või vastavalt lehitseja seadetele vaheleht), siis lingi juures on pildiga märge, et tegemist on välislingiga.

Hüpikakna (või -vahelehe) avamine ei ole õige lahendus, kuna see kasutab sellisel juhul rohkem arvutiressursse, nii et kasutajale peab jääma valik selle kohta, et kas ta tahab uut akent, vahekaarti või lehitseda edasi samas aknas/vahelehes. Kui link on seatud avanema tavakliki korral uues aknas/vahelehes, on kodulehe tegijad võtnud oma külastajatelt selle valikuvõimaluse nii või teisiti ära.

ID-kaart ja Mozilla Firefox

Kuna ma väga palju ID-kaardi dokumentatsiooni lugenud pole, siis alles hiljuti selgus, et edukaks sisselogimiseks Internetipanka tuleb ID-kaart lugejasse pista veel enne lehitseja avamist.

Asja tuum seisneb nimelt selles, et inimese ID-kaardi sertifikaadid loetakse sisse veebilehitseja avamisel. Kui ID-kaart sisestada juba olemasoleva veebilehitseja sessiooni ajal, siis sertifikaate automaatselt sisse ei loeta. Imelik värk.

Selline olukord tekkis Mozilla Firefox 3.0.19-s Windows Vista SP2 all, kuid ei välista ka, et sama olukord on ka mujal (teistes modernsetes Windowsites ja Firefoxi versioonides. Teistsuguste lehitsejate ja opsüsteemidega ei tea veel). Kaardilugejaks oli OmniKey CardMan 1021.

pilet.ee-sse ei saa sisse

Juhtus selline lugu, et tegelikult päris modernse, kuid õige pisut aegunud Mozilla Firefoxiga (versioon 3.0.19) läksin pilet.ee kodulehele ning seal tekkis selline veateade:
"invalid security certificate".

Veateade annab võimaluse lisada pilet.ee domeen erandite nimekirja, kuid seda pole tegelikult vaja teha.

Sama veateade võib tulla ka teiste vanemate Gecko-põhiste lehitsejatega, nagu näiteks SeaMonkey (Mozilla edasiarendus), K-Meleon, Galeon, Epiphany jt.

Lahendus:
Tarvis on lehitsejale peale panna Sertifitseerimiskeskuse sertifikaadid siit või siit.

See on suhteliselt lihtne, sest sertifikaatidele tuleb peale klikkida ja siis ilmub programmidialoog, mille kaudu saab sertifikaadid lehitsejasse panna. Saab valida vähemalt, et nende sertifikaatidega saab ära tunda veebisaite.

Tuleb tähele panna, et see protseduur tuleb veateate esinemisel teha igas lehitsejas ja lehitsejaprofiilis eraldi. Lähtuda võib kasvõi sellest, kui lehitsejas niisugune veateade tekib.

Kui niisuguseid asju juhtub ka Internet Exploreriga, tuleb sertifikaat samamoodi peale panna.