Eriotstarbeline vaba tarkvara

Kommentaar artiklile Delfis hakkas väikselt pihta ja siis kulus selle peale jälle mitu-mitu tundi, peale mida tundus kompositsioon juba nii kokkulitsutud, et vääris juba oma postitust (ilma lingita sealtsamusest). Alguses oli umbes 40-45 rida, alles jäi 34 rida ilusat teksti. Ennast meeldib ikka kiita :-).
Lõpuks tuli iga siinne lõik tõmmata kokku paariks lauseks, et kommentaar Delfis ei tunduks nii väljapeetud ja keerukas.

Umbes 10 (ja veidi rohkem) aastat tagasi samal teemal Delfis:
• Windows/Office on kallis, ei jõua osta, litsentsi hind maksab *kuue kuu palga!*
Nüüd:
• Windows/Office (karbi)litsents maksab ühe kuu palga!
^ Pange nüüd tähele, kuidas elatustase on vahepeal tõusnud :-)

Ühest kommentaarist jääb ehk liiga väheks, et kõiki teemasid põhjalikult puudutada.

Tehnilistel argumentidel põhinev võrdlus näitab Linuxi ja vaba tarkavara¹ kasuks olulist arengut, mispuhul isegi suured tootjad pakuvad Linuxiga eelinstalleeritud masinaid, küll kitsamas sortimendis, aga siiski. Samuti pole Windowsi ökosüsteem enam kõige-kõige olulisem, eriti mis puudutab laiatarbeprogramme, mõnesid mänge (põhjuseks Wine ja mängukonsoolid) ja internetiseadmeid (Android, MeeGo).

Iseasi on eriotstarbelise tarkvaraga, mis mujal ei jookse kui Windowsil/Macil ning kus spetsiifilised tööülesanded sõltuvadki ainult niisugustest programmidest. Et kõik kasutavad
suletud omanduslikke failiformaate, on monopoliseisus karanteeritud [sic] ja selliseid ökosüsteeme on raske murda. Säärane omanduslik eriotstarbeline tarkvara on kallis.

Kahjuks ei olda niskses olukorras vabatarkvaralistest alternatiividest väga teadlikud; ometi on niisugune teave kõigile ühest kohast kättesaadav, parimal juhul inglise keeles: en.wikipedia.org/wiki/Category%3AFree_computer-aided_design_software (näiteks)

Ehkki kahtlusteks palju ruumi pole, on kahju eeldada, kui koolitustasemel puudub omanduslikuga vähemalt samaväärse eriotstarbelise vaba tarkvara väljaõpe ja et vabade programmide juurutamise vajadust reaalelus justkui polekski. Võib väita, et õppematerjalid puuduvad või veel pole neid koos praktiliste näidetega süstematiseeritud, sest praegune omanduslikul tarkvaral põhinev olukord rahuldab. Seega nokk kinni, saba lahti ja vastupidi.

Või nähakse erialase tarkvara vabades alternatiivides vajakajäämisi, kus omanduslik variant on asendamatu. Sarnane oli olukord kontoritarkvaraga, mil edasiviiv vabatarkvaraline jõud alguses puudus ja peale tulemist oli mitu aastat kaasajooksiku rollis.

¹ Paluks vaba tarkvara mitte segi ajada vabavaraga, sest viimast terminit kasutatakse tihti tasuta ja omandusliku tarkvara kohta.