Hiljuti ilmus Delfile omapäraselt alusetut hirmu ja õudu tekitav artikkel HTC kohta, ning otsustasin sellel teemal jagada oma mõtteid, seekord väljaspool kommentaariumi.
Nutitelefoni valijad võiksid mõelda selle peale, et HTC on pärit Taiwanist, mis on demokraatia; Hiina tootjad Meizu, ZTE, Huawei on pärit mandri-Hiinast, mis ei ole demokraatia.
Ehkki Hiina (Rahvavabariik) on mitmeski mõttes avanenud, ning riigis toodetakse peaaegu kõike, on selle maa poliitiline joon muutumatu. Kuigi vähesed poliitilised kommentaatorid on rääkinud Hiinas (või pigem selle seadusandluses) moodustunud proto-demokraatiast, ei ole see võrreldav Taiwanis valitseva tõelise demokraatiaga. Küll pole Taiwan diplomaatliselt tunnustatud riik, ehkki de facto on maa iseseisev. Mõnes mõttes annab selline strateegiline kahesus teatud eeliseid.Kui oleks valida mandri-Hiina tootjate ja HTC vahel, siis väärtustele tuginedes on HTC oluliselt parem variant.
HTC üks probleemidest on ehk see, et nende tooteportfell on veidi kesine, ning erinevalt Sonyst, Samsungist, LG-st, ASUSest, Huaweist ja mõnedest teistest, on neil vähesele tagasi langeda puhuks, kui turg on küllastunud ja mobiilimüük mitte nii suurepärane. Teise probleemi puhul tekib küsimus, et kas Mandri-Hiina mobiilitootjad müüvad oma kaupa liiga odavalt, mispuhul ei oleks usutav, et see oleks vaid odava tööjõu mõjust.
HTC saaks oma müüki parandada sellisel juhul, kui oma tooteid piisavalt hästi diferentseerida.
LG-l, Samsungil ja Sonyl on teatud mobiilitooted, mis müüvad hästi oma erinevate funktsioonide või välimuse poolest. Näiteks on Sony nišiks väga vastupidavad Z-seeria telefonid.
HTC-l pole selles vallas kerge konkureerida, kui nende praegusel lipulaeval puudub mõni tänapäevastele lipulaevadele omane funktsioon, nagu näiteks optiline pildistabilisaator (OIS).
Senimaani on HTC eelisteks disain ja kõlarid, lukustamata alglaadija (bootloader), ning ka see, et ettevõte uuendab korralikult (ehk järjepidevalt) oma mobiilide tarkvara.
